{"id":40894,"date":"2014-07-08T04:00:02","date_gmt":"2014-07-07T18:00:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=40894"},"modified":"2014-07-08T04:00:02","modified_gmt":"2014-07-07T18:00:02","slug":"mattirun-tiempu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mattirun-tiempu\/","title":{"rendered":"Mattirun Tiempu"},"content":{"rendered":"<p>Megai besis na tiempu `nai ha fagcha`e hit tai sinahguan i kanastran esperansa. Fuera de ma`te i tasin ina\u00f1guho-ta, megai\u00f1a na lugat man-a\u00f1glu` ya inatisa paumata` i bendabat ma\u00f1glu`.<\/p>\n<p>Todu klasen atte yan laime ta chage umestira haf` tetehnan gi pottanmonedan familia. Ni taimanu na atlibesta i kantida parehu tutat\u2014seru!<\/p>\n<p>Gi mismu sakudida, i sueddota tatnai kahulu` pot 20 a\u00f1os na tiempu. Taimanu tana` nahu\u00f1ge obligasion familia ni linimus ni todu klasen hatsada gi bandan nesessidat? Na ti pot este na problema muna` mampos didog na sapet gi halom todu familia guine?<\/p>\n<p>Enfin, man-ma\u00f1oda` tampen sinetnan gi hechuran lai casino. Kulan mohon satbasion lau hombre ni este ti kunibre i mas ke $1.2 biyon pesus na dibin gobietnu pa`gu. Dispues, haf` na todu fondun casino lamayot patte para programan man-ritirau? Ya hafa pot nesessidat edukasion, hinemlu` yan proteksion i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g?<\/p>\n<p>Kasse hihihot i tiempu `nai u kahulu` i atdau gi sanlagu. `An masusede pues aregla hamyu sa` guaha un` ira yan destrosiu para u fatoigue hit. Este na munton chinatsaga rekueddon i mansabiun hegsu` I Deni`. No siakassu kau mamadedese i publiku kontat ke maresisibe $60-mit esta $90-mit gi sakan. Haf` ti u fan kayus umupus i didog na pinadesen i publiku ni fina\u00f1agon diskuidun niha!<\/p>\n<p><strong>Gi puntan tasi<\/strong><br \/>\nMaseha maya` i buttu siha gi puntan tasi, gaige guennau manfitme siha na kometsiante ni si\u00f1a tumulaika kinalamten tano`ta. Yangin ta sedi manhalom, libianu hinanauta dispues de tres a\u00f1os `nai sige humalom fondu siha para ta kubre mas manpresisu na nesessidatta.<\/p>\n<p>Enfin, ha nesessita este na bisnis man-da\u00f1kulu man-estudiau yan eksperiensiau gi che`chu kada bisnis ni para tana` halom. Todu pakete u fan ma-esplika pot para u guaha kinemprende gi anaku` na benefisiu gi tautau i hinalom petmanente na a\u00f1klan ekonomia guine. Estagu` ta nesessita pa`gu.<\/p>\n<p>Dimasiau na diskuidu ginen mansabiun i hegsu` I Deni` pot siete a\u00f1os na tiempu. Poresu na didog na te`ug na pinadese gi todu familia guine!<\/p>\n<p><strong>Katman yan silensiu<\/strong><br \/>\nSige amiguhu Muron umensinahyau sin direksion. `Nai dumeskansan \u00f1aihon hu faisen hafa guaha. Ha tanchu` papa` i ani\u00f1e\u00f1g\u00f1a. Era ma`a\u00f1au pot tinatitiye maseha manugue` guatu.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i prohimu na ha taitai tinige`hu pot lastron de\u00f1gde\u00f1g ya tiya\u00f1a haf` pinilo\u00f1a gi santatte. Sige ham dispues kumonbetsasion. Hu sa\u00f1gane para u falag un` silensiu na patte giya siha ya una` katman \u00f1aihon hinasso\u00f1a. Ha faisenyu` haf` kumeke ileghu estake ha hu\u00f1gog guinaifen silensiu?<\/p>\n<p>Hu esplika na i tasi `an katma kulan la\u00f1a. Kontodu ininan kalulot pulan si\u00f1a un` li`e `an chatagmag. I guinaifen ma\u00f1glu, suabe. Esta si\u00f1a un` hu\u00f1gog i ma\u00f1glu` ni gumagapot i hagun niyog yan gagu. Silensiu yan katma i lugat. \u201cEste na katma yan silensiu debi un` pega gi hinassomu diariu\u201d.<\/p>\n<p>Eyag muna` pas hinassomu kosake si\u00f1a un` timon galaide`mu gi halom chubasku. Entrega ina\u00f1goghomu gi Saina diariu. Hafa na gi finatinas un` botin hayu si\u00f1a kumarera gi halom tadu\u00f1g tasi dispues kulan mafa` chalane? Guaha `nai in` hassu este?<\/p>\n<p><strong>Didog na triniste<\/strong><br \/>\nGinen un` tiempu sumen ma`gas. Pa`gu, parehu galun mame otdinariu na sudadanu. Lau ha chu`otyu` i huli`e kulan didog na hinassu `sino sinetsut gi mata\u00f1a `nai ha a`atan hulu` hegsu` Tagpochau antes de u ma`udai gi batkon aire. Magpu` i nobena, lisayu kontodu misan tatte `nai mamaisa ha` i prohimu.<\/p>\n<p>Magahet na hana` ma`ase`yu` sa` magof na matan tautau otdinariamente antes. Taigue esta ayu na minagof gi mata\u00f1a. Kulan sessu pa`gu ginacha` didog hinassu. Kau sinetsut? Po`lu tasede i prohimu ya u o`mag fresku gi halom katman sadog hinasso\u00f1a. Hu diseseha lokue` na ti u famadese minaipen tautau sa` estague` na kastigu i mas makat.<\/p>\n<p>Hu diseseha pas para i prohimu pot guiya solamismu u fanna`e kuenta gi malabida\u00f1a! Guaha siha otru man-mamatcha hihot gi tate\u00f1a. Adahe pinakat miyu sa` palagse i katsada! <\/p>\n<p><strong>Mali\u00f1gun kustumbre<\/strong><br \/>\nHana` chatsagayu` i hinanau hagas lancheru siha guine. Te\u00f1ga `an hu bisita guaha fina` ma\u00f1ge` na ne\u00f1gkanu` natibu esta maprepara para bisita. Mana` amotsa `sino miriendayu`. Gigon hu kaikaiyu` para bai hanau, mana`eyu` fina` gulusina, golai, agu`un haya pat tinala` guihan yan katne para i ma\u00f1ainahu.<\/p>\n<p>Taigue esta este na kustumbre kulan mohon machule` hanau ni uttimu ma\u00f1ainata ni umusune man-gualu` antes. Hu sen agradese ayu na kustumbre pot un` rason: Bendision ginen ayu siha na man-amko`ta yan sensian gineftau ginen i gualu`. Todu i tiempu i kusinan niha a`asu. Gigon fresku dispues de talo`ane, ha bira siha i dos amku` tatte gi hatdin manrimpesa `sino mananum.<\/p>\n<p>Mali\u00f1gu este na modun linala` natibu kontodu i bendision ginen i man-mofo`na. Si Yuus u fan binendise pot todu i konkari\u00f1u yan gineftau miyu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Megai besis na tiempu `nai ha fagcha`e hit tai sinahguan i kanastran esperansa. Fuera de&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256],"class_list":["post-40894","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40894","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40894"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40894\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40894"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40894"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40894"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}