{"id":4147,"date":"2012-02-27T07:00:40","date_gmt":"2012-02-27T07:00:40","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=4147"},"modified":"2012-02-27T07:00:40","modified_gmt":"2012-02-27T07:00:40","slug":"destrosiu-kontra-i-publiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/destrosiu-kontra-i-publiku\/","title":{"rendered":"Destrosiu kontra i publiku"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Politikan betgansa yan imbidiu sumen da\u00f1kulu na destrosiu kontra i lina\u2019la\u2019 publiku. I man-ma\u2019gas ma-atan ya maprotehe amigun niha gi bisnis. Man-malefa haye gai interes debi umaprotehe. Estague\u2019 na modun politikan destrosiu sumasa\u2019pet hit pagu.<\/p>\n<p>Pot ihemplo, humalom un\u2019 kompania ni da\u00f1kulu interes\u00f1a fumahan i Commonwealth Utilities Corporation (CUC). I apas kandet ti u mas ke bente si\u00f1ku sientimos gi ora gi papa\u2019 i mapropopone na atkilon CUC. Gatdon este na planu sa\u2019 ti man-listu i man-ma\u2019gas politika kumonduse halom sa\u2019 umatotpe yan planun man-atu\u00f1go\u2019 niha gi pare na bisnis.<\/p>\n<p>Lastima i appottunidat sa\u2019 libre mohon i publiku ginen i presente na apas utilidat. Unu gi due\u00f1on ayu na kompania ginen Saudi Arabia ya libianu ha fahan i la\u00f1a mas baratu ke otru pot sudadanon ayu na tanu\u2019.<\/p>\n<p>Man-malefa ni interes publiku. Ni siha pagu taya\u2019 si\u00f1a ma-ofrese kumu satbasion i kanaha\u2019 pumupunu\u2019 i tautau-ta gi apas kandet yan hanom. Lastima!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Humalom otru kompania ya ha offrese i gobietnamentu guine $100 miyon pesus para u hatsa un\u2019 sisteman utilidat ni nina\u2019 kalalamten ni mafanana\u2019an nuclear energy. Ti la\u00f1a para una\u2019 setbe soluke fuetsan nuclear para u prebeniye i tautau kandet.<\/p>\n<p>Madispacha gi hilu\u2019 botlu na inachatge. Ha birague\u2019 i kompania tatte Korea mampos disganau ni taya\u2019 fotmat na konsiderasion. Pagu, man-a\u2019afaisen i sabiun i hegsu\u2019 i Deni para uma\u2019aga\u00f1g tatte ayu na kompania.<\/p>\n<p>\u2019Nai toma padiset, i mas ma\u2019gas ha hatsa kanai\u00f1a ya hana\u2019 apuntau i talu\u2019 na kalulot\u00f1a ya ileg\u00f1a, &#8220;Sa\u00f1gane man-ma\u2019gas miyu, estegue\u2019!&#8221; Lastima!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Antes de gera, estaba un\u2019 familian Japones giya Tinian. Ayu bisnis niha i man-mamogsai babue. Kada sakan, dispues de gera, mafattu ayu na tautau pot para u lie\u2019 i lugat niha gi fina\u2019 hogsu\u2019 ginen i Jones Beach. Kase familian niha mas da\u00f1kulu yan modetnu na bisnis babue mapetsisige giya Okinawa pagu. Gai interest chumogue mismu bisnis guine lau sige ha estudiaye hafa propiu.<\/p>\n<p>I otru paire na kometsianten pinegsai babue ginen iya South Korea. Da\u00f1kulu bisnes\u00f1a pagu ya duru mamatinas ganansia ginen pinegsai\u00f1a. I namatma\u00f1a este na kometsiante iya Marianas \u2019nai umeyag mamogsai babue. Ha petsige mismu bisnis \u2019nai ha birague\u2019 tatte Korea. De dios mihu. Matu\u00f1gu\u2019 lokue\u2019 lacheron Koreanu na paire Marianas gi bandan agrikuttura ya sessu ma-\u00f1gelu\u2019 kau \u00f1gai\u2019an \u2019nai propiu u fan halom mage.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Esta guaha deklarasion haye siha para u fan malagu gi papa\u2019 banderan republican. Trabiha i covenant yan democrat ti ha pepega haye na pilea para u machoneg na biahen eleksion.<\/p>\n<p>Lau para i man-gaige gi republican yan covenant kulan hegsu\u2019 katbariu in\u2019 fafana\u2019 sa\u2019 ni taimanu na atlibes miyu, i franela yan chinina gaige na chechetton ha\u2019 gi un\u2019 tatautau. De dios mihu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I dumisidi man-kandidatu independente siha este na grupu i ti konfotme ni hagas pasadu na dandan ni tai sotfa. Ti man-listu prumesenta siha talu gi mampos machalapon na grupu ni tai dignu gi kustumbren natibu ni mafanana\u2019an &#8220;finu\u2019 lahe&#8221;.<\/p>\n<p>I grupun independente para u gini\u2019ot i konfiansan publiku na biahe. Ni unu gi entre siha listu rumipite i gueku na bidan republican yan covenant \u2019nai ha pega i publiku dibuenamente gi hilu miserable na estau lina\u2019la\u2019. Makat na kontrariu ya memegai\u00f1a na botadot ti umarepite munae\u2019 ta\u2019lu konfiansa i muna\u2019 fan gagalileg siha gi halom fache\u2019 miserable.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Umasoda\u2019yu\u2019 yan un\u2019 membron lehislatura ni umatrebigue\u2019 malagu talu. Hu faisen asuntun linahyan siha. Ileg\u00f1a na lamegai guaha. Hu de\u2019un haf\u2019 na ti hana\u2019 fonhayan gi mapos \u2019sino pagu na sakan i che\u2019cho\u2019\u00f1a siha. Taya\u2019 klaru na ineppe lau ha gotden te\u2019chu\u00f1g hila\u2019\u00f1a.<\/p>\n<p>\u2019Nai humanau, sigeyu\u2019 chumaleg tuyanyu\u2019 sa\u2019 ha fagchae\u2019 dinanche i ha fafana\u2019 na botadot. Mattu gi chupun i prohimu ya sige ha espiha eskusu\u00f1a para u lagnosgue\u2019 ginen i sumen na\u2019mamahlau na inasoda\u2019. De dios mihu!<\/p>\n<p>Yangin ti un\u2019 chogue che\u2019cho\u2019mu, ke pot hafa motibu na para bai\u2019n beta hau talu lau klaru na ti umaya i inapasen mame kontribusion tax yan taya\u2019 bidamu benefisiosu para ham ni publiku? Esta masge pot dos a\u00f1os ya para bai\u2019n repite i mismu malabida \u2019nai sumaunau hau lumu\u00f1u lina\u2019la\u2019 publiki papa\u2019 gi kuchinu na fache miserable? Pinilon miyu na parehu pineblen titanosmu lau hame pumadedese direktamiente chatche\u2019chu\u2019 miyu?<\/p>\n<p>****<br \/>\n<em><br \/>\nJohn S. DelRosario is a regular contributor to the Saipan<\/em> Tribune&#8217;<em>s Opinion Section<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Politikan betgansa yan imbidiu sumen da\u00f1kulu na destrosiu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-4147","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4147","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4147"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4147\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4147"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4147"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4147"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}