{"id":42806,"date":"2014-07-22T04:00:01","date_gmt":"2014-07-21T18:00:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=42806"},"modified":"2014-07-22T04:00:01","modified_gmt":"2014-07-21T18:00:01","slug":"minangau-pulan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/minangau-pulan\/","title":{"rendered":"Mina\u00f1gau Pulan"},"content":{"rendered":"<p>Gi lemlem tautau umafagcha` yan mina\u00f1gau gualafon, pas yan katma todu i oriya `nai adumididi` sige hu esgaihon chat-hinassoghu siha guatu gi fina` kanat para bai na` fan suha.<\/p>\n<p>Hu konsidera dos asuntu: 1). Ayu siha na famaguon i krumusa sanlichan na patte giya America dispues de man-mamokat kanaha` dos mit miyas. 2). Iya Iraq `nai sige mas te`ug i geran tautau niha mismu gi entalu` Shiites, Sunnis yan otro tropan Muslim siha.<\/p>\n<p>Giya Africa, guaha siha nasion lokue` sige tautau niha man-malagu miyon pot miyon pot no u fan mapunu`. Konsidera lugat niha a\u00f1glu` yan sumen figan na maipe gi halom disettu (desert). Ni hanom pat ne\u00f1kanu` `nai ha tutuhon man-malagu.<\/p>\n<p>Hita guine man-tra\u00f1kilu hit gi halom katma na O`Perlas iya Pasifiku, punta pot punta. <\/p>\n<p>Konsidera `an un` pechi\u00f1g patgonmu ya sige hau malagu gi halom disettu pot sustu. Figan i semnag ya taya` kampu dumeskansa pot no un` ginacha` ni man-pegnu`. A\u00f1glu` yan figan i edda kada pot gadas gi menamu. Ni un` hagun cha`guan maseha para un` chochup hale`\u00f1a kumu temporariu na alimientu. Dispues, i lugat ni un` falalague kau un` ma-aksepta?<\/p>\n<p>Ti komprendiyon este na modun minasapet. Mauleg tafan manna`e mit grasias ni bendisionta pas yan tra\u00f1kilida gi tanu` prefektu pasifiku!<\/p>\n<p><strong>Napun linala`ta<\/strong><br \/>\n`Nai hafagcha`e hit te`ug na chinatsaga, umensinahyau hinassota un` ratu. Sige ta ebalua para ta komprende i masusesede. Siempre u fattu gi ayu na eskalera i ta aksepta na disposision ginen hilu`. Ni unu si\u00f1a tumulaika ayu na disposision.<\/p>\n<p>Pot man-tautau hit mina` kontodu oran deskanso-ta mampos inkabukau. Kumikilulog hinassota gi mismu ridondun. Kontodu katen pajaru gi chagu` `sino ginapot hagun tro\u00f1kun niyog ni ma\u00f1glu mafattu kulan eku gi tala\u00f1ga-ta.<\/p>\n<p>Gi halom este na rimulinu solu konsueluta i para ta a\u00f1goghu i taihinekog na disposision Nanalibreta. Ni unu u soplu gi haf` esta ha pega guine kumu areglu. Gi katkuet manera i pa\u00f1gpa\u00f1g napu ti u matulaika sa` todu u fan sinatpe parehu. Finaposta kulan kinahulu` atdau `an oga`an ni tumunog yan machom dispues gi lemlem tautau.   <\/p>\n<p><strong>Konsuelon Patgon<\/strong><br \/>\n`Nai ha hu\u00f1gog i hagahu na dos che`luhu manasasaga gi hospitat, hana` hanague-yu` un` kanta ni ileleg\u00f1a, \u201cBai gaige guine pot hagu\u201d. Ala kuenta guiya para u gaige hihot maseha esta silensiu i uttimu sotfa ya todu man-hanau.<\/p>\n<p>Era pa`gu mafattu-yu` ginen hospitat hu bisita un` che`luhu ni gaige gi ICU. Estaba lokue` i bisnietu-hu as Andrew (ochu a\u00f1os idat\u00f1a) gi fihonhu. `Nai guaha chansa humihot-yu` ya hu kuentuse che`lu-hu kumu guahu i amku`. Achacha gigugo` finohu yan lagohu`.<\/p>\n<p>Ha li`eyu` i patgon. Ha faisen si tata\u00f1a para u tohge gi fihonhu. Dispues `nai sigeyu` huyu\u00f1g ha gu`ot kanaihu, ha yemi` ya ileg\u00f1a, \u201cNametgot hau Uncle John\u201d. Esta i kareran para i gima` `nai hu repara hafa ayu na patgon fino`\u00f1a giya guahu. Ayu-yu` i pinatgo\u00f1a lau kulan makreansa motmut na sensian yine`ase`. Tomtum yan ma`lag intellihente\u00f1a na patgon!<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahita<\/strong><br \/>\nI li\u00f1guahen Chamorro guaha mafanana`an \u201cdialect\u201d `sino modun ekspressiu entalu` Guam, Luta, Tinian yan Saipan. Taya` linachi\u00f1a sa` ayu modun konbetsasion niha gi kada lugat.<\/p>\n<p>Pot ihemplo: Giya Saipan ileleg\u00f1a \u201cma\u00f1isiha\u201d, Luta, \u201cmansisiha\u201d. Parehu masasa\u00f1gan ayu mina` acha dinanche i palabra segun haf` fafayen niha.<\/p>\n<p>Lamegai lokue` hini\u00f1goghu man-lache na finu` Chamorro tat kumu \u201cmamarientes\u201d. I propiu, \u201cman-parientes\u201d. Lau chage fan i sigiente na finu` Chamorro ni matranslada ginen finu` E\u00f1glis ni dos sendaluta `nai man-estaba Halima\u00f1a.<\/p>\n<p>\u201cDear Mom\u201d, translation: Binadu Na\u00f1g.<\/p>\n<p>Un` dia sige hu dibina hafa palabras na`an tiempu siha taiguihe finu` E\u00f1glis: Spring, summer, fall yan winter. Bai` chage hinasoghu: spring, fanonagua\u2014primet Agua De Abrit; summer, fanonagan; fall, fanonmunu`\u2014taimanu `an mamunu` i tro\u00f1ku; winter, fanonne\u00f1ghe\u00f1g.<\/p>\n<p>Diberas popble i li\u00f1guahita gi palabran mafanana`an gi finu` E\u00f1glis \u201cverbs\u201d. Debi un` atan haf` sustansian i palabra gi finu` E\u00f1glis para un` kesoda` haf` mas hihot gi finu` Chamorro. Pot para tafa\u00f1aleg, haf` taimanu un` pula` \u201conse i guaka\u201d pat \u201cpulan i neni?\u201d<\/p>\n<p>Hu suspepecha na buente kabales ha` li\u00f1guahen Chamorro gi bandan \u201cverbs\u201d lau kasse todu mali\u00f1gu dispues de kuatru na nasion kumepunu` li\u00f1guahita. Dispensayu` lau gi finu` i kuentos, dimo\u00f1u! Aike para in` finas hila` nanan mame. Kau malefa si nanan miyu nu hamyu gi nuebe mesis `nai mankinatga hamyu? Haf` mohon? Pues taiguenau lokue` hila` nanan mame!<\/p>\n<p><strong>Bokan paumata`<\/strong><br \/>\nGi megai besis gi fina` lugat guihan, sessu hu atan modun natibu mamahan tat guihan kumu kachu`. Ni un` biahe `nai hu li`e mamahan un` patte gi kachu soluke ha fahan enteru ya ma`pos para i gima`. Lau guaha ha` gi un` banda i esta man-mapika tat kumu dofin entalu` i ilu, mediu tatautau yan dadalag.<\/p>\n<p>Dispues `nai hu sosoda` gi konbetsasion-hu yan man-amku` haf` este na modun mamahan guihan. Era ya\u00f1a i natibu bokan paumata` ya guiya la`mon gi la`mo\u00f1a haf` para u kanu` fine`nina gi kachu. Yangin guahu muna` gasgas pues debi bai kanu` i korason yan chada` kachu`. Kumu guaha asiga yan doni` sali magpu` i gipot. Haspog-yu` antes de bai planta sinasan sensin gi hechuran sashimi.<\/p>\n<p>Guaha lokue` un` amiguhu na an` guiya muna` gasgas tilipas binadu, ha hinaguan marineru, pika, meskla ya hana`lagu. Magahet na pau taki` flitada\u00f1a. Hu faisen haf` na taiguihe preparasio\u00f1a, ileg\u00f1a \u201cEnnague` `nai mina flitatada i pau tataki` dididi`\u201d. Dios mihu! Hombre, hu fa`yu` i finu `nai ha latigasu-yu`, \u201cYa haf` bisnesmu fumala` i higadu sin lemon `sino binagle, asiga yan doni?\u201d Tapbla!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi lemlem tautau umafagcha` yan mina\u00f1gau gualafon, pas yan katma todu i oriya `nai adumididi`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[51],"class_list":["post-42806","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-guam"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42806","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42806"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42806\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42806"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42806"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42806"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}