{"id":43187,"date":"2014-07-24T04:00:10","date_gmt":"2014-07-23T18:00:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=43187"},"modified":"2014-07-24T04:00:10","modified_gmt":"2014-07-23T18:00:10","slug":"probleman-pss","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/probleman-pss\/","title":{"rendered":"Probleman PSS"},"content":{"rendered":"<p>`Nai malagnos gaseta na 90 pot sientu gi estudiante ti mapasa i sensura gi NMC gi alacha hana` chatsagayu` sa` oppan na guaha seriosu na problema gi sisteman edukasion publiku guine.<\/p>\n<p>Gi ti mapot na manera, umanog ginen sensura na seriosu probleman niha ayu siha na estudiante gi bandan numeru yan letra. Este na resutta debi todus i ti fumatinas u fan ma\u00f1ule` klase (remedial courses) siha gi NMC estake mapasa. Soluke mapasa `nai si\u00f1a man-ma\u00f1ule` klasen dipotsihe eskaleran yan estudiun kolehu. Pot un` a\u00f1u na tiempu siempre umachule` klasen remediu.<\/p>\n<p>I chinatsaga un` da\u00f1kulun diskuidu gi PSS. Gastu ni sumen guaguan sa` debi uma`usa fondun kontribusion tax ni manana`e PSS pot para edukasion estudiante siha. Pa`gu, debi umarepite estudiun niha poku mas o`menos un` a\u00f1u na tiempu. <\/p>\n<p>Seriosamente, debi umaketu\u00f1gu` ni PSS manu sessu `nai gaige finatsu. Kau i problema gaige gi kualidat maestro ni tinatitiye ni chatseguru na kualidat finana`gue? Kau man-mamuebe este siha na estudiante sin kabales sensura na matu\u00f1gu` leksion niha?<\/p>\n<p>Namatman sa` mamamaisen ta`lu i PSS subrida ginen fondun iya Marianas. Ti si\u00f1a hu sapotta ennau na diniseha estake mana` klaru, segun i sensuran estudiante gi NMC, manu `nai gaige defektu. Hafa motibu na magagagau mas fondu yan kau para nesessidat estudiante pat hatsadan sueddu gi sentru na offisinan i PSS? Debu uma`oppe este na kuestion! <\/p>\n<p><strong>Taya` hatsada pot 20 a\u00f1os<\/strong><br \/>\nMes\u00f1gon i natibu gi ridondun potput halom tanu` sapet ni pinilakes diskuidon man-ma`gas. Pot 20 a\u00f1os na tiempu taya` hatsadan sueddu. Gi mismu sakudida ma\u00f1gahulu` todo presiun nesessidat familia gi katkuet birada. Ti mapot este makatkula.<\/p>\n<p>Pot ihemplo: Gi kada pesu ni un` gana nasuha ochenta sientimos ($.80). I sesepbla na benti sientimos i sueddomu gi halom mattirun este na ekonomia. Akomparasion masimientu i hatsada ni inaminasa seriosamiente gi kinahulu` presiun todus nesessidat familia.<\/p>\n<p>Este na mattiru kabales ha konfitma i mampos chafleg na ekonomia-ta. Kuestion: Hafa man-mapetsige siha para uma-adelanta linala` i publiku kume satban maisa siha gi halom mattirun yan miserapble na lina`la`? I ma`utut pagamientun man-ritirau 25 pot sientu mas kumonfitma chinafleg ekonomian i tanu`.<\/p>\n<p>Hafa na mas chafleg i linala` i publiku di mas mohon de uma`adelanta dispues de anunsiun kumahulu` numeron turista siha? Unu, taya` komprendiyon yan husgau na planu. Otru, lache na asuntu marikononose gi numeron turista. <\/p>\n<p>I dichu kuestion: kuantu gi humalom na gastun bisita guine humanau guatu gi kahan iya Marianas? Yangin figu` adelantun numeru pues debi u achafigu` yan i marikokohe na moneda. Fabulas de chispas este na numeru! Dispues, debi u guaha otru planu para siakassu na lotgun ya mayamag i mampos paska na industrian turista. Estague` i dichu asuntu ni sige ha` ta letke pot ginagu`! Para esta \u00f1gai`an na tiempu?  <\/p>\n<p><strong>Inebaluan Kandidatu<\/strong><br \/>\nGuaha umatrebigue` fumaisen-yu` sapottasion. Hu tampan \u00f1aihon para bai` li`e kau fitme layag galaide`\u00f1a para pagyun mattiempu yan mattiru.<\/p>\n<p>Hu puge kuestion pot haf` kinemprende\u00f1a i mas seriosu na probleman iya Marianas. Listu ha oppe na i ekonomia. Hu faisen kau gai planu satbasion. Ha oppe lau mampos abarambau. Ha kehayen maisague` ni atotgante\u00f1a ni mamatmos gi halom fache` gueku. Gatdun gi halom atrebidu na ma\u00f1a ya ni mona ni tatte. Hu utut i konbetsasion.  <\/p>\n<p>I puntu gi kuestion ni hu faisen pot para bai` ke li`e kau ha komprende haf` i publiku sumasapet pa`gu. Kau magahet na parehu na sapatos ha `u`usa yan man-otdinariu yan mamobple gi se\u00f1gso\u00f1g siha. Trabiha mamaya` hinasso\u00f1a ya mampos apattau yan probleman i tautau siha. Hu dispacha sin ditension.<\/p>\n<p>Lamegai parehu\u00f1a gi halom hagas yan nuebu na tropan kandidatu. Sige hu analisa fino`\u00f1a. Puru ineppen chanseru. Na`mase` i publiku yangin para bai` entrega ha`ani\u00f1a gi un` petsona ni ti tumu\u00f1gu pinadesen publiku ni fina\u00f1agun diskuidu. Makat giya guahu para bai` fama un` kandidatu ni abarambau kinemprende\u00f1a pot asuntun linahyan.<\/p>\n<p><strong>Gi chinatsagan tiempu<\/strong><br \/>\nHayu-hu areglu yan fitme na otganisasion piot gi asuntun linahyan siha. Kumeke ileghu na debi u guaha planu haf` para umachogue. Gi hilu` ennau na planu, debi u klaru haf` siha para u fan machogue papa` pot para ta komple i planuta. Presisu na u guaha chachala\u00f1a ennau na planu.<\/p>\n<p>Cha`mu sa\u00f1ga\u00f1gane-`yu\u2019 na un` sapopotta mauleg na ekonomia, edukasion, hinemlu` yan otru siha asuntun publiku. Tunog papa` ginen kabayumu ya un` esplika taimanu para un` komple planumu. Munga mafa`yu` inosiente ya para un` dispachan insuttu-yu` ta`lu gi hilu` dinage. Man-ansias ham kumetu\u00f1gu` kau magahet na un` komprende i asuntomu pot linahyan.<\/p>\n<p>Esta man-fatigau i tautau ofresimientun na`tatah ni mamatmos gi halom sisonyan gueku na promesa! Presenta dibuenamente planu-mu ya ta pesa kontra haf` tinate-mu deste edukasion yan ekspiriensia. Yangin fatsu tinatemu, mauleg\u00f1a boluntariamiente un` deskansa. Naho\u00f1g esta tropan gueku na \u201cbiba\u201d gi plasan publiku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`Nai malagnos gaseta na 90 pot sientu gi estudiante ti mapasa i sensura gi NMC&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[69,40,499],"class_list":["post-43187","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-nmc","tag-pss","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43187","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43187"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43187\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43187"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43187"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43187"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}