{"id":43508,"date":"2014-07-29T04:00:15","date_gmt":"2014-07-28T18:00:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=43508"},"modified":"2014-07-29T04:00:15","modified_gmt":"2014-07-28T18:00:15","slug":"santo-papa-francis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/santo-papa-francis\/","title":{"rendered":"I Santo Papa Francis"},"content":{"rendered":"<p>Si Santo Papa Francis chumoneg pinetsigen ayudu para i tautau ni ha tutuhongue` ginen i korason. Ileleg\u00f1a na soluke mafattu sinsinyu na palabra ginen i korasonmu kanaha` tai bali fino`mu siha.<\/p>\n<p>Ha soyu` todu katdinat yan o`bispo na u fan huyu\u00f1g ginen palasyon niha ya u fan hanau guatu gi tautau ni masesetbe para u li`e kabales haf` modun linala` niha. Ti si\u00f1a este mali`e gi halom kuatdranten palasyon niha!<\/p>\n<p>Hombre guiya mismu i Santo Papa otru lugat `nai sumaga giya Roma. Ha suhaye i palasyu ni mahatsa para maseha haye na santo papa pot para u si\u00f1a mas hihot yan i tautau siha. Estague` na ma\u00f1an papa i lumi`e sustansian koneksion yan tautau siha sumen presisu gi maseha haye na kabesan komunida piot guine.<\/p>\n<p>Yangin taigue i sentimentun i tautau gi korasonmu, pues tai bali i offisiu ni un` okukupa pa`gu. Piot ya tai tiempu hau umeku\u00f1gog haf` sessu probleman tautau-mu siha gi se\u00f1gso\u00f1g. <\/p>\n<p><strong>Che`chu` Atrasau<\/strong><br \/>\nDispues de todu, sige pa`gu i bumota casino ma\u00f1guentos pot inadahen este na industrian kontra kandet, hanom yan sisteman paip aplacha` (sewer) gi mas hihot na so\u00f1gso\u00f1g siha.<\/p>\n<p>Ni mas de menos este na hinassu yan mapegan toru gi tatten karetan guaka. Hita pa`gu para tana` maudai i toru en lugat de guiya u fan hala dispues de ma-onse. Estague` siha na finatsu mina` atrasasau kinalamten-ta guine. Pot este na diskuidu mas ma-estira tiempun mahatsan yan mababan este na industria guine.<\/p>\n<p>Poresu na kada ratu hu mente na debi u guaha planu. Ginen fotmat na planu `nai siempre un` li`e haf nesessidat i ma-intended na industria. Magpu` i nobena sa` siempre man-a`hala hit tali gi ge` fena. Dispues appenas lokue` empleau para mahatsan fasilidat casino yan operasion dispues de monhayan.<\/p>\n<p>Estague` mina` mampos lastima i tiempu `nai machoguen hasupag sustansiau na asuntun linahyan taimanu i casino. Marianas ha` `nai hu li`e sessu ta atbansa hit tatte!<\/p>\n<p><strong>Che` chu` fan gualu`an<\/strong><br \/>\nMaseha haye na lancheru, todu i tiempu ha planeneha hafa para u petsige deste managasgas hatdin, konsiderasion finattun agua de Abrit, haf` fahna na golai yan gulusina yan otru siha nesessidat gualu`. Gaige gi hilu` konsiderau na planu haf` para u chogue pa`gu na biahen mananum.<\/p>\n<p>Deste simiya, abonu, hanom, amot pesti, hutnaleru, yan metkau todu mangaige guenau na planu. Siempre ha tutuhon gi mana` gasgas i lugat, aladu, ma-e\u00f1gleran odda`, tinanom simiya gi kahun estake matransplanta gi edda, marega, abunuye, yan otru siha cho`chu`.<\/p>\n<p>Siempre u fofona i chadeg siha na fina` golai pot para u gai ganansia gi halom tres mesis. I otru u fanatatte mientras sige ha rinueba i lugat para u dobla mananum. Otru ayudu gi mantension familia i pinegsai deste manog, babue, \u00f1ga\u00f1ga` yan chiba. Dispues guaha `nai ha dobla tumekin `sino tumalaya layeye pot mantension i tropa gi gima`.<\/p>\n<p>Magahet na na`mase` i prohimu `nai tinetpe mattiempu gi katkuet sakudida. `An anaku` i tiempon fa\u00f1omnagan mantostus tinanom\u00f1a. Gigon sinaulag atlibes na klima man-matmos lokue` i tinanom siha. Debi u pogsu` gi tiempu puede mas anchu yan libianu benefisiosu biradan animu\u00f1a.<\/p>\n<p>Makat na offisiu lau hombre este mau`udai gi hilu` planu.<\/p>\n<p>I chafleg yan inipos na machalapon gueku na kahan iya Marianas mamatmos gi halom chubaskun taya` planu ginen i timuneron hegsu` I Deni`. Mauleg na i publiku u pinadese diskuidun niha? Hagu solu si\u00f1a umoppe este na kuestion.<\/p>\n<p><strong>Lastima i tiempu<\/strong><br \/>\nTi gaganduyu` poker lau hu hu\u00f1gog na mauleg i natibu humugandu nu este na klasen huegu. Yangin todu este linisto\u00f1a haf` na ti si\u00f1a ta danche petmanente na satbasion problemata siha?<\/p>\n<p>Pot fabot: Gi kada sakan na un` lu\u00f1u` linala` publiku gi aplacha na sadog diskuidumu, garentiha na tres a\u00f1os tatte `un` fondu ha`anen niha. Dinanche este?<\/p>\n<p>Lau sumasaunau hau umesalau \u201cbiba\u201d sa` listu hau man-ayuda umatbansa linala` tautaumu siha. Malag manu` ayu na ansia? Kau mauleg infa` esklablun miserapble na ekonomia i publiku pa`gu? Haf` minapot\u00f1a in` li`e na man-chatchogue hamyu ni dichu asuntun linahyan?<\/p>\n<p>Gi halom 29 na man-malate` kau linala` miserapble ha mirese i publiku pa`gu? Kasse guaha sineda\u2019 miyu lagse` na eskusu ya hagas hu na\u00f1gga haf` `nau siha na eskusu. Debi in` esplika pronto diskuidun miyu. Taya` esta tiempu para gueku na dinage siha. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i amiguhu Magoo, \u201cMu\u00f1ga nina` chatsaga ni masusesede sa` esta pa`gu ti madadanche na debi i dos kanai parehu kalamten gi dinanche na pinetsigen che`chu` linahyan siha\u201d. Kasse dinanche si Magoo! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Si Santo Papa Francis chumoneg pinetsigen ayudu para i tautau ni ha tutuhongue` ginen i&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,818],"class_list":["post-43508","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-mali"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43508","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43508"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43508\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43508"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43508"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43508"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}