{"id":44497,"date":"2014-08-07T04:00:56","date_gmt":"2014-08-06T18:00:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=44497"},"modified":"2014-08-07T04:00:56","modified_gmt":"2014-08-06T18:00:56","slug":"appenas-planun-areglu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/appenas-planun-areglu\/","title":{"rendered":"Appenas planun areglu"},"content":{"rendered":"<p>Para todu mayamag yan madisgranan ekonomian tano`ta, sige hu akanteha haf` na taiguine masusede. Gaige lamayot patte gi diskuidun ginen halom ni ineluluye ni man-ma`gasta deste 36 a\u00f1os malofan. Duru i tininon katne yan u\u00f1gag lateria. De hemunos kau guaha para sentadan agupa. Kontodu monedan familia masaki ginen halom apusientu!<\/p>\n<p>`Nai manana Si Yuus ma\u00f1gahulu` hit ya sige ta rikonose halom gima`ta ni linachai ni sakin chatagmag (mali\u00f1gun guaguan na tiempu). Seru i uttimu guinahata gi halom pottanmoneda. Ta tutuhon rumikohe seblan pugas gi saga\u00f1a para amotsan talo`ane yan sena. Hokog! Hita pa`gu man-\u00f1gaha` mientras i saki duru bumaila gi halom liya\u00f1g sabanan diskuidu.<\/p>\n<p>I diskuidu mina` kosus (kara`) i kahan iya Marianas. Gi mismu tiempu taya` talili`e matatpa\u00f1ge kabales na planu taimanu para uma-adelanta linala` publiku gi se\u00f1gso\u00f1g siha ni mau`udai gi hilu` antau yan fotmat na pisun planu. Guam ha anunsia kumahulu` ekonomia\u00f1a 24 pot sientu. Hita guine parehu na numeru lau sulun halom ti sasalaguan sumen makat na sapet kontra i tautau. Estague` presesu\u00f1a antau na planu.<\/p>\n<p><strong>Finatton Ha`ilas<\/strong><br \/>\nGi tiempun abundansia, man-mama` hit apacha` sige mangupu yan de\u00f1gkut todu klasen tininu gi katkuet lugat. Guaha i batkon aire ginen Japon `nai ti si\u00f1a hali`e papa` Saipan sa` mampos bula asu deste kanton unai halom esta i fina` gualu`.<\/p>\n<p>Sa` ya mohon guaha dididi` inadahe ya ta eku\u00f1gog inapagat ma\u00f1aina-ta pot pine`lun guinaha para `an ha totpe hit tiempun ha`ilas `sino chata`an. Adahe na miyon pot miyon na salape` machuchuda` guine gi mediu ochenta siha na sakan.<\/p>\n<p>Finu` un` saina na solu `an tiempun uchan `nai mafafagte i kantaru ti nai mattu tiempun fa\u00f1omnagan. Dios mihu na dininanche!<\/p>\n<p>Ha fagcha`e hit tostus i tanu` ginen fotten tiempun fa\u00f1omnagan. U sagan \u00f1aihon `nai mas halu\u00f1u` linala` i mas man-na`mase` na tautau-ta. Gaige tufu\u00f1g monedan familia gi sientimus. Esta ta diseseha na si\u00f1a mohon mamulakes ayu siha na sientimus. Lau kada ta tufu\u00f1g parehu tutat ni tatnai matulaika. Dios mihu! <\/p>\n<p><strong>Pot Un` Ritirau<\/strong><br \/>\n`Nai ritirau i amku`, esta hagas dini\u00f1gu ni asagua\u00f1a. Pues guiguiya ha` na maisa diariamente. Ma\u00f1oda` ga`\u00f1a galagun chalan ni ha tutuhon umasiste.<\/p>\n<p>Un` dia fumifila gi cashier para u fan apase na` galagu \u2018sino Purina Dog Chow. Finaisen ni un` biha gi tatte\u00f1a kau guaha ga`\u00f1a galagu. Ha oppe na ahe`. \u201cLau hu pepega un` pu\u00f1u` gi betsan kasuneshu ya hu kakanu` adumididi` `an mamomokatyu`\u201d.  Dispues, hasa\u00f1gan na ginen mapo`lugue` gi ICU pot imbeninau `nai todu klasen hos ma\u00f1echetton giya guiya.<\/p>\n<p>Finaisen ta`lu ni biha kau i na` galagu-gue` muna` imbeninau. Ileg\u00f1a, \u201cAhe`, sumuguyu` me`mi` gi kanton chalan `nai ha sufa`yu` i kareta\u201d. Ai, kanaha` mamatai i otru bihu gi tatten i biha chumaleg. Gef adahe hamyu haf` in` fafaisen i man-ritirau. Bula tiempu para umafabrika man-hafkau siha na ineppe. <\/p>\n<p><strong>Guaha Mana`e<\/strong><br \/>\nGinen un` tiempu hu offisiona pumeskan halom tanu`. Punta pot punta hu fatotoigue man-ina binadu. Tres biahe sumen seguruyu` na podu\u00f1g un` toru yan dos baka. Lau ni unu gaige ya esta namatman i hihot destansia yan tres paki ni man-achapagpag. Uttimo\u00f1a huna`en \u00f1aihon pakihu sa` ayu na karera guse`\u00f1a disgrasia para bai tinetpe.<\/p>\n<p>Kontodu ayuyu, yan manog hatsadu sen makat hu koni`. Lau gigon hu di\u00f1gu i lugat ensegidas man-ma\u00f1gone` kantida i defuntun che`luhu. Hu li`e na ti mana` tailaye-yu` ni man-mofo`na lau sen timana`eyu` patteghu. Hu dagau i tuaya sin ditensoin. Ta`lu, inapagat un` saina na bai` kontentu ya  bai sotta pumeskan disbuelu gi halom tanu`.<\/p>\n<p>Ayu kumonfitma disision-hu pumara `nai hu tife` munton doni` sali gi Kanat I Edot, hu gotde ya hu pega gi tatten siyan draiba. `Nai mattuyu` gi gima`, taigue. Mauleg libra\u00f1a ya dudayu` kau u ginipu gi karera tatte. Enfin, hu pega papa` i tuayan a`paka`. Tatnai sisida para bai mana` disgrasiau pot aguaguat-hu. Mauleg na eksisiu sa` probichosu yan un` lagnos masahalom gagu`. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>`Nai mattu gi peskan tasi, un` ratutu ha` hu dagau i tuaya sa` mauleg ha` i paire gi na\u00f1gon galagu. Pues hu limitteyu` gi tekin, man-dalalag talayeru yan chenchulu. Ti listuyu` peskan katogcha` solu lumulai gi fina` matti\u00f1gan. Ni unabes `nai hu atrebiyu` kumatogcha`. Mauleg ennau na offisiu para i manpaire na kabales man-malulog na peskadot. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Todu este siha na offisiu man-mali\u00f1gu na tiempu fuera ke talaya. Los dimas man-mali\u00f1gu gi santatte kontodu peska panag yan bakuda\u00f1g. Mauleg na lugat `nai pumepeskayu` na tiempu: lugat metkau guihan ni hihot ha lumusyu` i guinaguan benta. Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Para todu mayamag yan madisgranan ekonomian tano`ta, sige hu akanteha haf` na taiguine masusede. Gaige&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[51],"class_list":["post-44497","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-guam"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44497","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44497"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44497\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44497"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44497"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44497"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}