{"id":44715,"date":"1998-12-08T00:00:00","date_gmt":"1998-12-08T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/93bd6ddf-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1998-12-08T00:00:00","modified_gmt":"1998-12-08T00:00:00","slug":"93bd6df3-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/93bd6df3-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Na lachago` inatanmo pot taotaomo"},"content":{"rendered":"<p>Lao yangin para un` sakrifisia linala` fumu\u00f1ot linala` taotaomo pot ginacha` hao un` posision ni ti kombene, pues ennao na ma\u00f1amo siempre un` fina\u00f1ague un` dia.<\/p>\n<p>Pot esso, yangin i industrian garment tumotohne fitme pago i pisun ekonomia guine, ke motibo hafa na para un` saonao mandestrosia gi un` industria ni muna` fa\u00f1ochochu` mas ke tres mit (3,000) na familia guine?  Kao magahet na taiguine na sentimento guaha giya hamyo i para in` pino` i uttimo pisun ekonomia ni sumustetene Marianas pago?<\/p>\n<p>Gi todo sentron bisnis gi tano`, todo ayo siha i medio yan mandikiki` na kometsiante ha diseseha na u homlu` i mas manda\u00f1kulo siha na bisnis sa` ginen siha `nai masosoda` koyentura para u fan mama` ganansia.  Gigon basnag iya ha hululo`, a\u00f1gogho na todo mantinemba i sanpapa` siha na kometsiante.<\/p>\n<p>Estague` masusede guine `nai basnag seriosamente i industrian turista.  Todo bisnis ni sumupopotta este na industria maninafekta dimasiao.  Guaha 1,080 na bisnis guine na patte humuchom pettan niha.  Ginen este, mas mumenos i rinikohen kontribusion tax gi kahan Marianas para apas manpresiso na setbision publiko siha.<\/p>\n<p>Gi hilo` este, manmamamaisen i los probres ayudo ginen i gobietno sa` mampos didog podu\u00f1g bisnis niha ya tat seguro na u fan si\u00f1a sumu\u00f1gon este na mattiro.<\/p>\n<p>`Nai masusede este, ti presiso na un` gai kabesante kalagtos taiguihe i scientist para un` komprende na didog problema\u00f1a i bandan bisnis ni sumustetene ekonomian yan kahan Marianas.  Gi hilo` este, kao magahet na para un` eku\u00f1gog sentimenton Depattamenton Interior `nai un` yute` gi un` banda interes taotaomo sa` chatkomprende hao hafa primera obligasionmo komo representanten publiko?<\/p>\n<p>Dispues, achogha` tana` fan da\u00f1a todo i batbero yan otro bisnis siha deste distrito numero uno esta i kuatro, ni \u00f1gaian `nai si\u00f1a pareho na kontribusion tax para una` halom taiguihe i industrian garment.  Kao si\u00f1a magahet ennao siha na bisnis hana` halom $1.5 miyon gi Enero na mes?  Ni achogha` ta dasai todo i taotao guine, suette yangin ta rikohe medio miyon pesos ginen i bisnis batbero siha.<\/p>\n<p>Pot uttimo, mu\u00f1ga nina` bachet nu i petsonat na sentimentomo.  Atan i da\u00f1kulo na litrato `nai gaige i interes publikon Marianas.  Pot rason na solu industria tumatacho pago ni prumebeniniye chochu` lamegai gi taotaota yan kontribusion para i kahan publiko na debi un` husgan maisa konsiensiamo kao dinanche para un` chatague i publiko nu i sano na hinassomo.  Gi primet lugat manhula halo para un` fan ayuda.  Na bali ennao na kinimite.  Si Yuus Maase`!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ti komprendiyon hafa na sesso ta bohao i sensian imbidio kulan mohon mansosobla hit minan tano` ya si\u00f1a ta dikta futtunata sin ayudon i otro.<\/p>\n<p>Dalai ya esta pago ti ta komprerende na deste tiempon antigo solu guinahata i tase, atdao yan unai.  Los dimas, puru hit ha` fabulas de chispas sa` taya` guinahata soluke kalaskas sekos natibo.<\/p>\n<p>Dimas mohon de ta yogua i suetten prohimuta, mauleg\u00f1a ta abiba puede bira birada si\u00f1a kontodo hita mansuette.  Debi tafan eyag nuebo siha na sisteman bisnis, kontodo ayo i para tafan maudai gi suetten kometsiante siha ni umalegagaye hit bisnis kosake u guaha chochu` para i taotaota.  Na` para este i kustumbren agapot pa\u00f1glao sa` taya` kampo esta para este na chatpagon kustumbre.<\/p>\n<p>I problemata afa\u00f1ielos, hita solu si\u00f1a sumatba dibuenamente.  Lao yangin kada rato para tafan a`esalague osino afatane`, mapos ha` talo i train chichipopo` ya ni uno giya hita rumipara finato\u00f1a.  Na fan ma`agim dididi` korason miyo sa` i problema problemata ti probleman Depattamenton Interior.  Si Yuus Maase`!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`Nai manae hao pudet para un` representa i interes publiko gi kuetpon lehislatura, guaha da\u00f1kulo na ina\u00f1gogho na kapas hao machochu` pot interes i mayotmente.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-44715","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44715","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44715"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44715\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44715"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44715"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44715"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}