{"id":44756,"date":"1998-12-10T00:00:00","date_gmt":"1998-12-10T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/93d1b71e-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1998-12-10T00:00:00","modified_gmt":"1998-12-10T00:00:00","slug":"93d1b72e-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/93d1b72e-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Se\u00f1at chafleg ekonomian Marianas"},"content":{"rendered":"<p>Ti bisnesho hafa na ha bebende alahas niha sa` ni guaho mismo ti hu tu\u00f1go` hafa gaige gi taten pettan gima` niha.  Lao un` se\u00f1at ni kumekeha pot didog na mattiron kondision ekonomia guine na esta guaha umatrebi bumende i uttimo yan guaguan na alahas niha.<\/p>\n<p>Taya` namamahlao\u00f1a este na aksion sa` dipotsihe kustumbre i para un` na`sah\u00f1ge finkasmo para satbasionmo gi uttimo suspiros pot para un` satba nesessidat familiamo.<\/p>\n<p>Hana` chatsagayo` i linie`ho.  Lao ni guaho mismo ti si\u00f1a hu reskata nesessidat este siha na ma\u00f1eluta i bumende alahas niha pot para u fahan nesessidat familia.  Bien felis gi disposision ennao na salape` `nai un` sakrifisia hao pot famaguon miyo.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Punta pot punta lokue`, megai na apartment yan fasilidat offisina manmapegaye katton atkilon gi mas barato na presio.  Memegai\u00f1a gi kometsianten ginen hiyo\u00f1g ha huchom bisnis niha, dispues madeklara &#8220;broke&#8221; ya ha tulos siha tatte gi tano` niha.<\/p>\n<p>I mangai tano`, sige pago man-ensinahyao manmanaliligao haye si\u00f1a umatkila lugat niha.  Lao ti sen megai sineda` niha maseha guaha ayudo ginen kompanian tano` siha guine.  Esta na` fugo yangin ta konsidera i pinadesen i mangai tano` nu este siha na fasilidat.<\/p>\n<p>Estague` otro se\u00f1at na hu\u00f1gan mampos chafleg i ekonomiata, yata pat tiyata.  I signifikasio\u00f1a este na modu gaige na siempre mas menos kontribusion tax ginen i komunidan manbibisnis.  Guaha mas ke 1,080 na bisnis humuchom pettan niha petmanente.<\/p>\n<p>Olara mohon na ayo siha na membron lehislatura i esta pago sumupopone na &#8220;kadu`&#8221; i podu\u00f1g kontribusion tax guine u baba un` rato matan niha ya u ebalua i riport siha ni manhuhuyo\u00f1g guine na gaseta sa` fakto i presentasion.  Ti mafabrika i asunto sa` ti ennao bisnis mame.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan siempre unalo tatte i ekonomia lao mampos dispasio este na asunto kulan de\u00f1gde\u00f1g.  Mampos i probleman ekonomia iya Japon ha aminasa hit na esta guaha na biahe `nai hu ke choneg i kanai rilos parau lachadeg guaha adelanto. Lao, imposible este na diniseha sa` soluke guaha felis na adelanto entalo` pago yan uttimon otro sakan, debi tafan fitme gi inadahen todo rinikohen kontribusion tax osino mandadada` hit.<\/p>\n<p>Taya` masyo` humestotba i pinetsigen Depattamenton Interior para u ke puno` i industrian garment ni solu halige sumustetene pago i pisun ekonomian Marianas.  Dispues, ma\u00f1geto kulan mohon taya` pinadesisita buente pot para u lie` hafa para tafanai mano gi hilo este na mattiro.  Matto gi bachet, ta\u00f1ga yan tatamudo este na ahensian federat.  Mauleg ta yotte huyo\u00f1g gi tasen entalo` Tinian yan Saipan ya u fan kinalamot nu i halu`u.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Si pindeho Allen Stayman (offisiat Depattamenton Interior) listo para u estudiaye hafa mauleg para ta petsige gi bandan ekonomia.  Hu konsidedera hao dumibeberas este na pelun para u atrebigue` umadi\u00f1gan pot ekonomia `nai todos hit manchachafleg pago?  Haye este na pindeho ha keke fababa pot direchon natibon este siha na islas?<br \/>\nHa lie` ha` na kumeke matai i mala\u00f1go, ha birague` kadu` tiha lilie`.  Matto gi tatamudo si pindeho.  Hinasso\u00f1a este na apaka` na esta pago man-arastrao hit na taotague.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Yangin guaha ha espantao ya esta pago chatkomprende haye ha represesenta, mauleg ta kana` hao gi tro\u00f1kun siboyas ta balas tituka` hao estake un` komprende haye un` represesenta gi kuetpon lehislatura.  Si Yuus Maase` yan ghilisow!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Yangin guaha `nai in` bisita tendan &#8220;Pawn Shop&#8221; \u2014 lugat `nai si\u00f1a un` bende alahasmo \u2014 pues ti namatman yangin un` soda` halom taotaota guine siha na tenda.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-44756","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44756","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44756"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44756\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44756"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44756"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}