{"id":44844,"date":"1998-12-17T00:00:00","date_gmt":"1998-12-17T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/93ecd966-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1998-12-17T00:00:00","modified_gmt":"1998-12-17T00:00:00","slug":"93ecd977-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/93ecd977-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Matulaikan tiempo giya parahiso"},"content":{"rendered":"<p>Sesso antes hu hu\u00f1gog i ma\u00f1ainata masa\u00f1gan pot antigo na komunidan natibo gi haanen gupot siha.  Kada guma`, guaha kanastran bo\u00f1elos dagu yan otro siha fina` mames.  Mapepega este para maseha haye na bisita piot para i grupon kumonduduse i \u00d1i\u00f1o gi halom so\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p>Mali\u00f1go este na tradision buente pot esta ta malefan \u00f1aihon i fangualuan `nai sesso antes ta tanom i dagu yan nika sa` mangai checho` hit entre gobietno osino i komunidan bisnis guine.  Mas ha` pago i donuts ginen Winchels osino tendan pastre ni mas libiano para memegai\u00f1a.<\/p>\n<p>I kuestion ni mafatto gi hinasogho:  Kao i fina` mames siha ni ta fafahan na tiempo mas sustansiao na alimiento ke bo\u00f1elos antigo pat mas da\u00f1osu para i hinemlota?  Piot sa` bula pizza, hamburger ni tachoneg papa` ni gimen (soda pops) ni manayiye un` tinalada na asukat.  Hu\u00f1gan ma\u00f1ge`, lao memegai\u00f1a na ne\u00f1kano ni ta konsidera komo ma\u00f1ge, ti mauleg para hita.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Antes lokue`, tatnai chathinassoyo` pot kulot trahiho (magago).  Kao amariyo kasunesho yan lila na chinina, dehemunos, hatme ya un` sige sa` madi\u00f1go hao ni bus eskuela.  Pago, kontodo meyas debi u afagcha` kulot\u00f1a yan sanhilo` na trahe siha osino hago ha` i chaleg.  Ai, `nai manmafa\u00f1ago hit, ni uno ti kesnuda dispues pago para tafan chachathinasso pago pot propio na kulot magago?  Hombre mas mangai keble guine, sali ha` de kasunes gungon, franela yan aplacha` sapatos canvass sa` inalulula para u fama` keble mas.  Dios miho!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Lokue`, i metgot na tradision man\u00f1gi\u00f1ge` primera na finanague gi famaguon natibo.  Pago, mas ha` chikon fasu `nai mumali\u00f1go sustansian bendision ginen i saina para i patgo\u00f1a osino manhoben siha.  Guaha problemaho yan este i nuebo na kustumbren chiko.  Todo i tiempo hana` hahassoyo` as Judas ni trumaidute i Sainata gi uttimo sena.<br \/>\nMmmm.  Ti ilelegho na baba, lao maila ta abiba kustumbreta sa` tradision natibo.  Mauleg ta suhaye i kustumbren Judas.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Todo taotao si\u00f1a hu konbesasione piot i kanaha` pumumo` siha manmachochu diaramente tat komo i maestro, infetmero yan mediko siha, kontodo i basulero ni yumuyute` basulaho kada semana.  Taya` mas hu agradese na konbetsasion ke ayo siha na taotague i mangaige offision niha medio papa` gi eskaleran offisio siha guine.<\/p>\n<p>`Nai umadi\u00f1gan ham yan un` basulero, ha mensiona na mampos dikiki` i tano` para i diskuidon komunida ni ti ha eskokohe amano `nai para u yute basula\u00f1a.  Maseha mano na katsada osino rinkon, guaha basula lumalailai osino sige de chinalapon ni galago.  Ileg\u00f1a i prohimo, dalai se\u00f1or ya ti si\u00f1a ha mantene basulan niha estake manmatto gi gima` ya umayute gi halom kantaron basula.<\/p>\n<p>Dispues ha mente i manadan matai galago yan kato gi chalan publiko siha.  Solu matto i polisia ya hana` suha ennao na matai gaga`, sige ha` masufa` estake mama` titiyas gi hilo` chalan.  Mampos hit manmana\u00f1gogho gi otro. Ta polu komo checho` i empleao i MVA este na chochu osino i Parks and Recreation.  Ke lao haye gai basula yan kao si\u00f1a un` dispacha aplachamo mismo?  Eksisia dididi` i sensian responsablidat sudadano ya un` saonao manadahe.<\/p>\n<p>Ti hafa, lao tano`ta tana` a`aplacha` ya taya` para u fan masa\u00f1gan kochinon niha solu hita ni natibo.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ha faisenyo` un` empleao gobietno kao kontodo guiya ni dididi` sueddo\u00f1a para umaribaha yangin ni mona ni tatte.  Hu bira i kuestion ya hu sa\u00f1gane na taya` mas propio para u ineppe i asunto solu guiya mismo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sesso antes hu hu\u00f1gog i ma\u00f1ainata masa\u00f1gan pot antigo na komunidan natibo gi haanen gupot siha.  Kada guma`, guaha kanastran bo\u00f1elos dagu yan otro siha fina` mames.  Mapepega este para maseha haye na bisita piot para i grupon kumonduduse i \u00d1i\u00f1o gi halom so\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-44844","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44844","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44844"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44844\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44844"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44844"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44844"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}