{"id":44899,"date":"1998-12-22T00:00:00","date_gmt":"1998-12-22T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/93ed881c-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1998-12-22T00:00:00","modified_gmt":"1998-12-22T00:00:00","slug":"93ed882d-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/93ed882d-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Kulan tano` birag ni silensio\u00f1a"},"content":{"rendered":"<p>Sige de lumilikoyo` gi hiyo\u00f1g un` dos bibienda na fasilidat bisnis para baiho konfitma kao guaha manbibisnis.  `Nai taya` fina` aksion, matacho\u00f1gyo` papa` gi entrada ume\u00f1a\u00f1ga kao guaha taotao.<\/p>\n<p>Bakante, silensio, taya kalalamten.  `Nai tumunog i Koreano ni umatkikila i lugat, mampos triste mata\u00f1a.  Ileg\u00f1a nu guaho na esta tiha tu\u00f1go` haf` taimano para apas\u00f1a nu i due\u00f1on tano`.  Mas inaminasa hinasso\u00f1a `nai ha resibe un` keha ginen i kotte na esta sais mesis ti man-apase ya masisita i prohimo para u oppe i keha.<\/p>\n<p>Estague` ma\u00f1eluho masusesede pago gi lamegai na atkilon tano` para bisnis piot ginen sanpapa` na Korea.  Kontodo i manguaguan na apartment siha, bakante.  Lamegai gi hagas ma\u00f1asaga manhuyo\u00f1g manmanaligao labarato na apartment.  Este solu `nai si\u00f1a ha kontinua bisnis niha guine sa` lodu` lokue` na atkilon ha apapase i lugat bisnis niha.<\/p>\n<p>Dispues, hu rikonose `nos kuantos kampo ni hagas manma`atikikila.  I solu buruka hu hu\u00f1gog i chaka siha ni duro manadulalag gi entalo` luga.  Los dimas, silensio i lugat kulan nuebo na fanlihe\u00f1g birag.  Kada rato hu atan tattegho kao taya`yo` tumatitiye.  Esta na` fugo silensio\u00f1a un` da\u00f1kulon kampo ni hagas inikukupa homlu` na bisnis siha.<\/p>\n<p>Megai esta bumira siha tatte gi tano` niha.  U chetton finapos niha guine komo un` palada\u00f1g gi haanen niha sa` ginacha` lokue` Korea podu\u00f1g ekonomia\u00f1a ya humuyo\u00f1g makat manma`apase tatte i manma`ayao siha na salape`.  Maseha taiguine finapos niha guine, ta diseseha mauleg giya siha sa` ma\u00f1aonao lokue` munae` animo para u saguaniye salape` i masogsug na kahan Marianas pago na tiempo.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Deste mapos na sakan hu pulan kinalamten ekonomian Japon sa` hu tu\u00f1go` ha` na gigon basnag ya podu\u00f1g, kontodo hita guine maninaminasa.  Ti mandage ennao na ekspiriensia sa` todos hit ha` tumu\u00f1go` na megai na bisnis manhinichom pettan niha.<\/p>\n<p>Iya Japon mikeble, lao gaige layeye problema\u00f1a gi politika.  I pattida ni hagas metgot, maribaha fuetsa\u00f1a guine gi alacha na eleksion.  Ginen este, esta ti si\u00f1a ha choneg gi kapricho\u00f1a asunto siha ni debi u fanma-apprueba ensengidas.  Da\u00f1kkulo na negosio guaha gi entalo` pattida layeye pot presiso na u saonao i otro banda para u si\u00f1a felis hinanao ginagao i kanifes na mayoria.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, siempre u nalo tatte i ekonomian Japon.  Lao este na pasu mampos dispasio na biahe ya guaha lokue` na umatompu`.  Estake u homlu` tatte ekonomian Japon, lamegai mas siempre na bisnis guine para u fan hinichom pettan niha sa` tinaka` talo dos a\u00f1os antes de u guaha bisnis turista ginen Japon.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mauleg ta komprende na i bisnis makenarian linala` guine.  Ginen i tax ni hana` hahalom muna` kalalamten i operasion gobietno.  I gobietno ayo primera responsablidat\u00f1a i disposision taimano para magasta\u00f1a este siha na kontribusion tax.<\/p>\n<p>Yangin megai humahalom, sobla ke si\u00f1a u guaha mas mauleg na adelanto gi setbision publiko siha.  Lao na kulan mu\u00f1ero sa` baba i ekonomia, debi gi mismo tiempo u guaha lokue` satton na inadahe gi gastons kontribusion tax bisnis yan i publiko hinerat.  Sen mas, Felis Noche Buena para todos ginen hame guine gi Saipan Tribune.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sige de lumilikoyo` gi hiyo\u00f1g un` dos bibienda na fasilidat bisnis para baiho konfitma kao guaha manbibisnis.  `Nai taya` fina` aksion, matacho\u00f1gyo` papa` gi entrada ume\u00f1a\u00f1ga kao guaha taotao.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-44899","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44899"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44899\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44899"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44899"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}