{"id":44953,"date":"1998-12-29T00:00:00","date_gmt":"1998-12-29T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/93ee4dea-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1998-12-29T00:00:00","modified_gmt":"1998-12-29T00:00:00","slug":"93ee4dfe-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/93ee4dfe-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Hinanao 1998"},"content":{"rendered":"<p>Ta tutuhon i sakan 1998 yan un` namagof na okasion `nai mana` fan manhula` i nuebo na manma`gas Marianas gi todo atmos ramas gobietno.<\/p>\n<p>Dispues de todo i felisitasion, ha tutuhon humomhum i tano` `nai ginacha` indukto gi finaton un` baba na sago, era i mafananaan` Asian Crisis.<\/p>\n<p>Podu\u00f1g ensegidas i numeron bisita ya da\u00f1kulo na ha aminasa i primera industria guine.  I numeron setbision batkon aire lokue` maribaha.  Guaha 1,080 mas na bisnis manhinechom pettan niha piot ayo siha i sumupopotta i industrian turista.<\/p>\n<p>Guaha siha rinibaha gi numeron ora para i empleao gi bandan hotel yan construction.  Mientras tantos, manmangagagao ausilio i bisnis siha sa` mampos makat in kondision bisnis guine.<\/p>\n<p>Umatotpe este yan `nos kuantos siha areglon lai ni mas ha lumos hinago\u00f1g manbibisnis.  Enlugat de u guaha ausilio, mas ta kayon chalan pot para ta ke puno` mas bisnis ginen este siha na chat-areglo.  Manmalago` hit mas kontribusion tax para gaston setbision publiko lao gi mismo tiempo sige ta fu\u00f1ot appottunidat adelanton salape` para i kahan Marianas.  Ti umafagcha` dinisehata yan chat-areglo ni manmalagnos dispues.<\/p>\n<p>Manmamaisen hit ayudo ginen i federat, lao mampos man-udu kulan mohon ha pupulan yan ha diseseha na ta sufa` i matti\u00f1gan gi halom un` na`ma\u00f1ao na chubasko.  Taya` mamamaila` ayudo ginen siha fuera ke i hagas ha petsige para u federalisa Marianas enteramente sin konsimienton i taotao tano`.<\/p>\n<p>Mampos i chalan se\u00f1gso\u00f1g Marianas homhum ya sige ta taka` amano ta hananaogue.  I kuestion:  Kao para ta kontinua karerata gi halom homhum, totne un` achon para talie` hinanaota, osino tana\u00f1gga chagchag chatagmag ya umanana dididi` i chalan?  Todo este siha na kuestion gaige gi patman i ta entrega nu i konfiansata gi todo disposision linahyan.  Guaha konfiansiata na si\u00f1a ha pipet hit huyo\u00f1g ginen este na hinemhum ya ta nana\u00f1gga disision niha pot este na asunto.<\/p>\n<p>Anako` i karera, guaha esta manyayas, lamayot patte gi manatatte ti manseguro hafa mamamaila`, lao gi mismo tiempo mampos homhum i ta pokakate.<\/p>\n<p>Uno ha` solu konsueluta:  Deste 400 a\u00f1os antes, todo chinatsaga ta upos sin u funas i metgot na sensian natibo sumodae` chachalan\u00f1a i didog na pinadese ni ha soda` gi karera\u00f1a mona.  Este na sensian natibo lokue` solu fitme pisu\u00f1a yangin enfin manda\u00f1a hit gi hilo kooperasion pot para ta satba i fumafana` hit na chinatsaga.  Hita solu si\u00f1a sumatba hafa problemata.  Mu\u00f1ga hit sumede i otro na u fama` disision para hita nu i petmanente na guaddian este siha na islas.  Maseha makat, maila` ta uma i kiluosta fehman sa` pot mantaotao hit na ti mamagtos i problema yan chinatsaga siha.<\/p>\n<p>Ta gagao i Nanalibreta na u bendise hit todos gi hiniyo\u00f1g este na sakan ya u kayon lokue` i chalan ni ta pokakate kosake u guaha mas alibio gi hinalom 1999.  Felis A\u00f1o Nuebo!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ta tutuhon i sakan 1998 yan un` namagof na okasion `nai mana` fan manhula` i nuebo na manma`gas Marianas gi todo atmos ramas gobietno.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-44953","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44953","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44953"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44953\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44953"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44953"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44953"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}