{"id":45059,"date":"1999-01-07T00:00:00","date_gmt":"1999-01-07T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/942239e9-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-01-07T00:00:00","modified_gmt":"1999-01-07T00:00:00","slug":"942239fd-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/942239fd-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Taya` mas ke tano`ho Islas Marianas"},"content":{"rendered":"<p>Kada chatagmag `an manmatayo`, hu nanae` i Saina mit grasias pot mafa\u00f1agoyo` gi un` isla, figu` finapos\u00f1a, riko estoria\u00f1a, deste tutuhon taotao guine pot mas ke tres mit a\u00f1os malofan.<\/p>\n<p>Mandichosu i natibo sa` ti ha palolopu` hit i ais (snow), osino taya` mamatai pot ha fatoigue hit un` fotte na tiempon maipe, taya` lokue` mamatai pot \u00f1ala\u00f1g.  Mauleg na klima, todo guaha, ya solu i gagu` u famadese.<\/p>\n<p>Pot mas ke kuatro sientos a\u00f1os todo i mas manmetgot na nasion fumatoigue Marianas, kada uno yan prisisu\u00f1a osino nesessidat\u00f1a, uno sumaga, i otro ha birague` mage petmanente komo kometsiante. Todo mumalague` este siha na islas.<\/p>\n<p>Buente guaha mas guinahata na sige ha` mage i mas manmetgot na nasion, pareho ha` gi bandan atmas yan estomago. I natibo, ha su\u00f1gon `nos kuantos asunto pot para una` safon maisague`.  Guaha na asunto ha pa\u00f1ot gi hilo` hinimidde sin ha \u00f1ga\u00f1gas pot linala` i manatatte.<\/p>\n<p>Si guelo chumahlao este siha na sakrifisio.  Hita i mumirese i ma\u00f1ge` na sakrifision niha.  Mangaige hit pago komo timuneron i hu fananaan` paraiso (paradise). I kustumbreta yan tradision i primera fitme yan figu` na katson linalata.  Metgot sensian natibo gi kooperasion, geftao gi manchatsaga yan fitme pogse` sensian dina\u00f1a gi halom napu, bara\u00f1ka yan chinatsaga.  Pot kuatro sientos a\u00f1os humuyo\u00f1g ginen todo klasen mattiro, mas antao yan mas metgot fumana` todo mattiron chinatsagan tinilaika gi haani\u00f1a.  Gi mismo tiempo, mas lokue` manhanao guato hit gi linala` materiat.<\/p>\n<p>Diberas, megai `nai hu diseha manhatsa fina` lancho gi gualoho Tagpochau pot para baiho birayo` tatte gi hagas tai mutmurasion na modun linala` natibo. Kumo guaha kafe, chupa yan dididi` alimiento, naho\u00f1g para baiho famogsai gaga` yan tinanom para satbasion nesessidat tataotaoho.  Parakeyo` television yan radio.  Naho\u00f1g nu i pahinan fotmat na gaseta para tane`ho duranten amotsan ogaan` yan taloane.<\/p>\n<p>Baiho na fa\u00f1ocho gaho` manog, babue, yan bai pasto i chiba.  Dispues baiho rikonose si kompaire kao esta hana` tunog tiba\u00f1a.  Mientras hu u`u\u00f1gagyo`, baiho eku\u00f1gog \u00f1aihon katen paluma gi oriyaho yan pa\u00f1gpa\u00f1g ma\u00f1glo` ginen sanhaya.  Yangin naho\u00f1g trastes, baiho fa\u00f1ge` un` leblo gi dikiki` na computer (lap top) pot grasia yan regalon un` patgon ni mafa\u00f1ago gi un` riko lao humidde na tano`.  Ilegho na kontodo hamyo i guiguife ginefsagan ti komplikao na modun linala` lokue`.  Pat hafa mohon?<\/p>\n<p>Asunton Hinemlo`<\/p>\n<p>Sumen na`chatsaga un` sinisede gi malofan na sakan `nai `nos kuantos chetnot ha umentague` gi halom natibo.  Este siha na chetnot manhuhuyo\u00f1g ginen nuebo na modun linala`ta deste tradisionat esta it modetno na sentada.  Guaha man-inafekta pot gaige este na chetnot gi haga` familia.  Mafatto gi entre hita ginen nuebo siha na modu tat komo i tinilaika gi ne\u00f1gkano`ta.  Guiya este ia chetnot daibetes.<\/p>\n<p>Antes, sesso hit ma\u00f1ocho guihan yan aguon haya tat komo dagu, kamute, nika, mendioka, difirientes klasen sune yan gulusina ginen i gualo`.  Dispues, manmakalamya hit nu i natibo.  Lao gi mapos na 20 a\u00f1os, ta tutuhon sentadan mantika ginen katnen guaka yan babue, todo klasen gimen ni mana`ye kantidan asukat, fina pastre ni tinetemba lokue` asukat, yan uson semparat na asiga gi ne\u00f1gkano`ta.<\/p>\n<p>Lamegai man-ninaye daibetes gi karera mona.  Guaha mas ke 2,000 na taotaota pumadedese pago este na chetnot.  Yangin diskuidao hao nu i amotmo osino hafa propio para un` kano`, pues un` kombibida mas fotte na pinadese tat komo bachet, mana` suhan patte gi ade\u00f1gmo osino kanaimo, fuera ke un` sede inatisan otro siha chetnot giya hago.  Ti presiso na u fatto chi\u00f1a pinadesita guine na eskalera.  Hita petsonatmente solu kapitan i tataotaota.  Pues tulaika i sentadamo guato gi fina` golai, guihan, pechon manog, fruta yan lokue` suhaye i Coke, Pepsi, yan maneska. Si Yuus Maase` yan ghilisow!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kada chatagmag `an manmatayo`, hu nanae` i Saina mit grasias pot mafa\u00f1agoyo` gi un` isla, figu` finapos\u00f1a, riko estoria\u00f1a, deste tutuhon taotao guine pot mas ke tres mit a\u00f1os malofan.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-45059","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45059","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45059"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45059\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45059"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45059"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45059"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}