{"id":46698,"date":"1999-05-25T00:00:00","date_gmt":"1999-05-25T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/94ba6b32-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-05-25T00:00:00","modified_gmt":"1999-05-25T00:00:00","slug":"94ba6b45-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/94ba6b45-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Mattiron chinatsaga"},"content":{"rendered":"<p>Mensahe pot mahuchom 2,000 mas na bisnis guine deste dos a\u00f1os malofan matto gi ha rebaha dimasiao i pottamonedan iya Marianas.  Gi mismo tiempo, i nesessidat publiko pareho ha` pot setbisio yan appottunidat chochu` mas ma-umenta. Problema este para i taotaota espesiatmente i famaguonta ni para u fan magradua pago na sakan.  Guaha mas ke 300 este siha na grupon estudiante.<\/p>\n<p>Kulan mohon i kliman ekonomia ti mautaika, duro lokue` i lehislatura de ha bohao areglamiento siha ni ti mankombene gi esta ha` mala\u00f1go na kinalamten komunidan bisnis guine.  Ma-atotga pumega mas disareglao na chat-areglo sin kabales na inina kao bintaha para i kanaha` pumupuno` siha komo kometsiante para u fan mamatinas ganansia ya gi mismo tiempo u fan man-apase kontribusion tax.<\/p>\n<p>Este siha na chat-areglo mandidog na fatso `nai gi mismo tiempo ha guadog naftan lamegai na natibo ni man-e`echochu` pago para u kubre linala` familian niha.  Lastima todo i animo `nai ta espihaye manera i taotaota manmanhatsa fitme na fanlihe\u00f1g familia lao gi mismo sakudida to chaba` appottunidat niha sumudae` apas primet gima` familia.  Alakuenta, todo i ta guiguife pot ayudo yan alibio gi taotaota hita yumamag man-antao na areglo pot chatkonsiderasion osino man-losgun hit gi primera obligasion komo offisiat publiko.<\/p>\n<p>Mientras i komunidan bisnis sige ha utot papa` operasion niha `nai esta ti ma\u00f1go\u00f1gone` nuebo na empleao, taya` lokue` appottunidat chochu` gi bandan gobietno sa` mas menos i fi\u00f1kas (salape`) gi kahan publiko.  Dios miho esta na` fugo i mamamaila` na eskaleran chinatsaga para megai gi famaguonta yan taotaota siha.  Esta na` fatigao i manera `nai madispacha `nos kuantos manmase\u00f1ala komo areglo lao podu\u00f1g gi hechuran disareglo gi uttimo besis.<\/p>\n<p>Estague` `nai ha pega i futuron famaguonta este siha na chat-areglo.  Para hafa ta fan hanao chago`, afa\u00f1ielos.  Dalai ya makat makomprende nu i lehislatura na i sisteman gobietnamento guine yan maseha mano, ni unabes `nai maintended para u famatinas ganansia gi uttimon i sakan.  Gaige este na fu\u00f1gsion gi bandan bisnis (praibet) sa` estegue` primera besis offision kometsiante.  Yangin mamatinas ganansia, da\u00f1kulo na bintaha para i kahan publiko.  `Nai dimalas, pues didog na chinatsaga para todo i offresimienton ma-adelantan setbision publiko.<\/p>\n<p>I Punto:  Yangin i gobietnota ha sosoda` fi\u00f1kas ginen i kontribusion komunidan bisnis guine, hafa na sige ha` ta dagaoye basula i chalan kometsiante siha?  Manmalago` hit kantida na kontribusion tax ginen i manbibisnis lao gi mismo tiempo ta guadudughe hoyu para mismo enteron niha?  Da\u00f1kulo na ti umafagcha` dinisehata yan intensionta.  Kada mansige hit mona, duro hit talo tatte sa` lache i batidan lai ni ta apprueba.  Dios miho!<\/p>\n<p>Mas este siha na chatchecho` ha afuetsas i botadot para u husga haye dipotsihe man-antao yan edukao gi disposision checho` linahyan.  Taigue (fuere de `nos kuantos) este na kualidat kabayeros gi presente na membron lehislatura.  Man-\u00f1a\u00f1u` osino manyayas esta gi offision niha kulan un` guaguantes ni esta mananayuhot na ti umadandan mohon i uttimo kampana.  Manfatigao, manchatmata, taigue i sinsero na interes i publiko gi korason niha.  Husga mauleg na biahe.  Si Yuus Maase`!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mensahe pot mahuchom 2,000 mas na bisnis guine deste dos a\u00f1os malofan matto gi ha rebaha dimasiao i pottamonedan iya Marianas.  Gi mismo tiempo, i nesessidat publiko pareho ha` pot setbisio yan appottunidat chochu` mas ma-umenta. Problema este para i taotaota espesiatmente i famaguonta ni para u fan magradua pago na sakan.  Guaha mas ke 300 este siha na grupon estudiante.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-46698","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46698","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46698"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46698\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46698"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46698"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46698"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}