{"id":47214,"date":"1999-07-06T00:00:00","date_gmt":"1999-07-06T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/94d42d77-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-07-06T00:00:00","modified_gmt":"1999-07-06T00:00:00","slug":"94d42d8b-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/94d42d8b-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Sagon politika"},"content":{"rendered":"<p>Matto talo i tiempon politika `nai todo gumiguife puesto gi gima` lehislatura ha tutuhon lumasgue atmas niha.  Guaha ha` esta kalagtos macheten niha ya taya` ha nessesita solu dididi` na lamse.  Lamayot, man-\u00f1a\u00f1u` padarao niha ya debi u guasa` osino chumaleg i ta\u00f1ganta\u00f1gan.  Guaha lokue` ni kuanto na lamse, magpo` ha` i huegon man-dismonta ya ti u kalagtos macheten niha.<\/p>\n<p>Guiya este na tiempo (para i man-malalago) `nai kulan mohon para un` famaisen saina ya sumen presiso na unna` humidde hao antes de un` halom gi gima` nobiamo.  Estague` na patte gi 30 a\u00f1os deste ke hu komprende huegon politika i mas ti umafagcha` yan hine\u00f1gegho petsonat.  Todo i tiempo gaige gi korasonho na yangin un` ho\u00f1gge na hu na` si\u00f1a i checho`, pues nae`yo` nu i botumo sin insutto.<\/p>\n<p>Buente este layeye na rason na ni unabes `nai hu guife malago para offisinan publiko.  Taya` pinasensiagho rumibirensia kustumbren mu\u00f1ero gi halom botadot.  Piot ayo siha i fuma` offisio manmangagao `nos pot nesessidat, lao pot bisiu.  Ai na nimase` i kandidato sa` kontodo kinano` familia\u00f1a malachaiguan sin minalago\u00f1a.<\/p>\n<p>Dispues, mafa\u00f1agoyo` yan un` fasu na sumen na`bubu.  Lao naturat na fasu na ni guaho mismo tatnai hu repara estake sesso mana` hassoyo` nu i man-atu\u00f1go kao hayuho fasun matat\u00f1ga.  Guaha `nai hu chule` espehos ya hu atan maisayo` kao magahet i mansa\u00f1gan.  Ai, diberas, estague` manai`ho.<\/p>\n<p>Hu chage kumetulaika.  Era, `an sigeyo` para i checho`, hu atan mataho gi espehos santatte ya sigeyo` chumaleg.  Hu utot ensegidas `nai hu repara na siempre guaha kumuentos kao fafatyo` esta pot hu chatgen mamaisayo` mismo gi halom karetaho.  Dios miho.  Dialo polu i attifisio na atileg fasu sa` ti si\u00f1a na bai` chachaleg `nai naturat manai`ho ginen i Saina.<\/p>\n<p>Estegue` na tiempo `nai manchatgon todos kandidato gi fina` tablon gi hilo` tro\u00f1ko siha gi entero so\u00f1gso\u00f1g.  Didog na somnag osino fotte na uchan ma`addi, dios miho ma\u00f1achaleg 48 oras gi haane.  Ai na man-mines\u00f1gon ma\u00f1aleg gi entalo` katma yan mattiempo.  Dispues, man-lean` gi todo bautismo, fanda\u00f1go, fina` matai, finagpo` nobenan patron so\u00f1gso\u00f1g yan kontodo komplea\u00f1os primet nifen neni.  Estegue` na tiempo `nai mauleg gai checho` familia sa` todo umusune ma\u00f1aonao gi chenchule` yan ayudon materiat.  Guaha `nai megai\u00f1a kandidato ke man-bibota.  Ai, namase` i kandidato ni ti rumepara i huego gi halom este na rimulino.<\/p>\n<p>`Nai matufo\u00f1g i uttimo balotu, mesklao i sentimenton kandidato siha gi entalo` chaleg yan lago` sa` guaha man-suette yan dimalas.  Para i fumatinas, ma\u00f1ge` na haanen gupot deste Nobiembre esta i A\u00f1o Nuebo.  I man-dimalas, ha tutuhon humoflag iridao niha ya sige ma-estudiaye amano `nai man-lotgun siha.  Dididi` atrasao lao tanae` felisitasion pot todo i animon niha.<\/p>\n<p>Lao esta pago ti hu komprerende hafa na lamegai gi man-malalago para pueston publiko diberas ti man-kapas para i offisio ni ha petsisige.  Dispensayo` nu este na sentimentogho, lao diberas mauleg in` ebalua kabales kao para tafanaiguiguine ha`.  Atetuye kabales sa` i botumo pot futuron famaguonmo. Sen mas, si Yuus maase`!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Matto talo i tiempon politika `nai todo gumiguife puesto gi gima` lehislatura ha tutuhon lumasgue atmas niha.  Guaha ha` esta kalagtos macheten niha ya taya` ha nessesita solu dididi` na lamse.  Lamayot, man-\u00f1a\u00f1u` padarao niha ya debi u guasa` osino chumaleg i ta\u00f1ganta\u00f1gan.  Guaha lokue` ni kuanto na lamse, magpo` ha` i huegon man-dismonta ya ti u kalagtos macheten niha.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-47214","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47214"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47214\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}