{"id":47246,"date":"1999-07-08T00:00:00","date_gmt":"1999-07-08T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/94d45e37-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-07-08T00:00:00","modified_gmt":"1999-07-08T00:00:00","slug":"94d45e47-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/94d45e47-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Kinalamten Natibo"},"content":{"rendered":"<p>Sesso hu rikonose i potsun kinalamten natibo gi halom tano` didog na chinatsaga ni fumatoigue hit deste dos a\u00f1os malofan.  Hu\u00f1gan guaha chinatsaga lao megai besis ni ta tampen \u00f1aihon gi hechuran chaleg gi hilo` grasiosu na dina\u00f1a familia.<\/p>\n<p>I da\u00f1kulo na estotbu i ti tu\u00f1guon` kuanto mas para u aminasa hit este na baban sagon ekonomia ginen Japon yan Asia.  I kuestion:  Kao esta matto papa` gi fondu i ta padedese pago yan a\u00f1gaian `nai si\u00f1a u lalibiano hinago\u00f1gta.<\/p>\n<p>I mamakat\u00f1a gaige na ginen hiyo\u00f1g este na sago.  Gi mismo tiempo ta diseseha na u nalo tatte i podu\u00f1g na ekonomian Japon yan Asia puede ta tutuhon talo umaregla tatte linala`ta.  Si\u00f1a ha` ti pareho yan antes gi sakan ochenta (80) siha na tiempo, lao potlimenos guaha kampo para ta adelanta dinuebo linala`ta.<\/p>\n<p>Para todo i mattiro, `nai hulie` kantidan taotao ma\u00f1aonao gi selebrasion 4 de Julio (gi mapos na Dame\u00f1go), ha hatsa dididi` magof na sentimento guiya guaho sa` manhuyo\u00f1g hit pot para ta lipa dididi` i chinatsagata.  Todo klasen fasu hu lie` guiennao na haane deste atu\u00f1go` esta estra\u00f1ghero osino bisita.  Todo bumatbaruye i maipen somnag gi selebrasion ferian pago na sakan.<\/p>\n<p>Dispues de papag fireworks giya Garapan gi pupue\u00f1gen Dame\u00f1go, ta bira hit tatte gi gima` para ta rikonose hafa mas na koyentura `nai si\u00f1a ta soda` mantension famliata.  Guaha duro man-peskan tase yan tano`.  Lamegai lokue` bimira siha tatte gi gualo` ya duro man-mananom aguon haya, golai yan gulusina; kontodo pinegsai gaga`.<br \/>\nSumen mauleg na offisio para i baban i tiempo.  Na`magof na offision adelanto pot para ta katsu dididi` i nesessidat familiata.<\/p>\n<p>Maseha taiguine pinadesisita, da\u00f1kulo konfiansagho na sobla de si\u00f1a ta atetuye kumayon mas yano na chalan para i manatatte.  Gi halom este siha na mattiro, maila` tafan aguot` kanai uno yan otro ya ta konsige pumetsige gi hilo` satton na inadahe hafa mas kombene para todos.  Si Yuus` Maase` yan ghilisow!<\/p>\n<p>Gi halom silensio<\/p>\n<p>Megai besis na gigon guaha chansagho hu tulus-yo` hulo` gi gualo Tagpochau pot para bai` fan desmonta gi entalo` choda yan sune.  `Nai machom i atdao gi sanlago, matacho\u00f1g \u00f1aihon-yo` dumeskansa antes de baiho birayo` tatte gi gima`.<\/p>\n<p>Sige dispues hu hu\u00f1gog difirientes katen paluma gi hilo` tro\u00f1ko, entalo` tinanom yan gi aire.  Esta na` fugo este siha na sunidon paluma sa` ti sesso hu hu\u00f1gog gi se\u00f1gso\u00f1g.  `Nai gumupo dos a`paka` na paluman chu\u00f1ge` gi hilo`ho, sige hu faisen maisayo` hafa na ti ayo na paluma mohon madesigna komo paluman Marianas.<\/p>\n<p>Tatkilo gi aire `an gumupo ya si\u00f1a halie` mas ke otro siha na paluma ni bumebeste i la\u00f1get iya Marianas.  Hu dispacha sa` esta ma-deklara i totut komo offisiat na paluman Marianas.  `Nai hu birayo`, pagpag i paken Benjamin, podu\u00f1g un` boniton paluma ya duro i lahen mame yan man-primu\u00f1a siha mana`yog sa` enfin makone` i hagas makahati na totut.  A` Saina!<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Estaba un` pilotu, si pale`, un` patgon eskuela yan un` abugao gi dikiki` na ruplano para iya Tinian.  Gi entalo` i dos tano`, prumublema i makinan ruplano.  Tres ha` na raka` guaha.  Ha hakot i pilotu i primet raka` ya ha yute`-gue`.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i abugao, baiho chule` i sigundo raka` sa` malate`\u00f1a-yo` ke hamyo.  Sin ditension ha pega gi tatalo`\u00f1a ya ha yute`-gue`.<\/p>\n<p>Uma-a`tan si pale yan i estudiante `nai ileg\u00f1a i patgon, konsige pale` sa` lamegai na taotao para unna` fan libre.  Ineppe as pale` &#8220;mu\u00f1ga sa` mampos hoben i patgon ya debi un lie` hafa lina`la`.&#8221;<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i patgon:  &#8220;Konsige pale` sa` guaha dos sosobla na raka`.  Chamo lilihan sa` ha chule` i malate` na abugao iyogho school bag&#8221;.  A` Saina i malate`!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sesso hu rikonose i potsun kinalamten natibo gi halom tano` didog na chinatsaga ni fumatoigue hit deste dos a\u00f1os malofan.  Hu\u00f1gan guaha chinatsaga lao megai besis ni ta tampen \u00f1aihon gi hechuran chaleg gi hilo` grasiosu na dina\u00f1a familia.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-47246","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47246","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47246"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47246\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47246"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47246"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47246"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}