{"id":47299,"date":"1999-07-13T00:00:00","date_gmt":"1999-07-13T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/94d4a27c-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-07-13T00:00:00","modified_gmt":"1999-07-13T00:00:00","slug":"94d4a28f-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/94d4a28f-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Kuttura yan tradision natibo"},"content":{"rendered":"<p>Mientras sige-yo` lumiliko` gi mapos na semana man-litrato para i gaseta, matto-yo` gi `nos kuantos kanton tase `nai sesso antes hu dalag i tatan tata-ho tumalaya. Kulan matto mahala\u00f1gho gi ayo siha na man-mako`ta i sesso hu lie` gi kanton tase man-peskan talaya, chenchulo yan panag.<\/p>\n<p>Guaha ha` hu lilie` man-talalaya osino panag gi entre taotaota.  Lao guaha ha` lokue` taotao hiyo\u00f1g bumenefifisia i minan tasita pareho ha` santatte yan sanmena. Los dimas, nuebo na talayero umokukupa este siha na unai gi sanmena. Man-mau`udai gi dikiki` na layag (windsurfing) osino jetskis.  Gi todo dos aktibidat, piot i segundo, matto gi ha estra\u00f1a sagan guihan sanhalom gi katkuet manera.<\/p>\n<p>Gi kustumbreta, man-hanao manpeskan tase i lalahe para fina` gupot deste fanda\u00f1go, fiesta yan lokue` fina` matai.  Sensian komunida este na offisio gi kustumbren yan kutturan tano`.  Ha gomgum korasonho sa` esta pago este na tradision mapraktitika gi halom man-hoben natibo siha.  Estague` un` kustumbre ni sumepara natibo yan bisita i uson minan tase para nesessidat familia osino komunida.<\/p>\n<p>Sumen namagof sa` esta si Congressman Heinz Hofschneider ha tutuhon un` inestudia pot konsetbasion guihan sanhalom guine.  Este na estudio esta monhayan ya gaige pago na matranslalada guato gi un` propositon lai.  Siempre u guaha mas fitme na areglo pot peska piot gi oriyan Ma\u00f1agaha.  Gi uttimo besis, i mapropopone na lai siempre u sede i guihan sanhalom mumamta` gi naturat na sagan fa\u00f1adaan` guihan gi halom korali\u00f1g.  Mas menos i estotbun boti siha gi halom lagunan Saipan.<\/p>\n<p>Buente naturat gi adelanton industrian turista i para u atkila i mas man-mauleg na pidason tano` gi sanmena` na patte gi maseha mano `nai ha hatsa fasilidat niha.  Sumen bonito na intension sa` mana` fa\u00f1aonao i taotao tano` gi bisnis.  Lao dispues mana` fa\u00f1uha `nai mababa i puetton Marianas para maseha haye na kometsiante gi 1977.  Hokog mames para pattisipasion natibon este siha na islas gi bisnis yan industrian turista.<\/p>\n<p>Ayo siha na disision i machoneg huyo\u00f1g pattisipasion natibo mampos ha estra\u00f1ayo` petsonat sa` humuyo\u00f1g ha fanue` hit este siha na taotague hafa dipotsihe prefekto kulot niha kontra taotao tano`.  Lao buente pot ti oppan este siha na linao gi disision machandan natibo gi kompania siha na silension yan humidde i taotao tano` deste ayo na tiempo.  Da\u00f1kulo na sakrifisio ta naen` \u00f1aihon pot pattisipasion natibo, kontodo hagas sagan guihan siha gi sanmena.  Mauleg sa` guaha proposito para uma-aregla tatte i da\u00f1o siha gi sagan guihan sanhalom.<\/p>\n<p>Sumen presiso este na areglo sa` achogha` u basnag i industrian turista, ma\u00f1ochu i natibo un` riko na sentada `nai bula totchen guihan yan otro siha benefisio ginen i tasen Saipan.  Dispues, taya` mas fitme na ekonomia ke makosechan guinahan tano` ginen i tase.  Mauleg i industrian turista gi tiempon abundansia, lao na basnag, mauleg\u00f1a kinisechan guihan gi laguna ke hafa na atte para i man-natibo siha.<\/p>\n<p>Para hafa ta fan chago`:  `Nai basnag i industrian turista guine dos a\u00f1os malofan, tat bisnis ni sumasaonao guine na banda gi ekonomia ti inestra\u00f1a.  Mas ke dos mit (2,000) na bisnis mahuchom pettan niha.  Ya maseha u na`lo tatte homlu` este na industria, ni \u00f1gaian` u pareho kinalamten taimano i hagas ta lilie` guine.  Matto i tiempo `nai debi ta planuye hafa malago`ta nu este na industria gi primet patte gi otro siglu.  Si Yuus Maase` yan ghilisow!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mientras sige-yo` lumiliko` gi mapos na semana man-litrato para i gaseta, matto-yo` gi `nos kuantos kanton tase `nai sesso antes hu dalag i tatan tata-ho tumalaya. Kulan matto mahala\u00f1gho gi ayo siha na man-mako`ta i sesso hu lie` gi kanton tase man-peskan talaya, chenchulo yan panag.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-47299","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47299","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47299"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47299\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47299"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47299"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47299"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}