{"id":47845,"date":"1999-08-26T00:00:00","date_gmt":"1999-08-26T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/94e5837f-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-08-26T00:00:00","modified_gmt":"1999-08-26T00:00:00","slug":"94e58393-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/94e58393-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"`Nai chumatsaga i tano`"},"content":{"rendered":"<p>Sige pago man-adisgusto hit pot nesessidat salape`.  Era, duro talo majustifika na i problema pot taya` salape` ya solu salape` i satbadot probleman todo asunton linahyan.<\/p>\n<p>Ha estotbayo` este na ma\u00f1a osino atetu sa` kulan mohon solu salape` si\u00f1a magahet sumatba i kualidat edukasion, hinemlo`, setbision publiko yan otro siha asunton linahyan.<\/p>\n<p>Lao maila` ta atan \u00f1aihon kao i ta chochoneg na satbasion appruebao na ineppe gi madispachan setbision publiko.  Mampos ta abiba yan pogsai i sensian palagpag sekos ke uson kabesata.  Estague` i problemata primera ti taya` salape`.<\/p>\n<p>Dispues, mientras ke gaige gi hinasotta na ti hita i gobietno sa` ta trata kulan un` butto, pues makat ta aregla halom gima`ta yan este na atetu.  Gose\u00f1a na ta bohao mas i abubon dispeddisio ke inadahe.<\/p>\n<p>Kulan i estaota pago taiguihe un` estoria pot un` familia ni un` tiempo man-riko. Kada pue\u00f1ge i gipot, a`asu i sagan manunu, bula esta titino na setbesa gi halom kahon ais, todo manmachuchuda` buchin niha.  Da\u00f1kulo na dispeddisia yan diskuido.<\/p>\n<p>Un` dia, silensio deste halom guma esta i halom komon sanhiyo\u00f1g.  Ni uno kumemkuentos sa` i familia ha soda` na tres granon pugas ha` sosobla gi kestat.  Manalago kulan alaguan ya kada uno ha pupulan i otro pot no u pa\u00f1ot i granon pugas gi halom kalahe.  `Nai aksidiente ha pa\u00f1ot i uno i grahon pugas, magalute tatalo`\u00f1a para u lagnos ensegidas.  Kanaha` sen-matai i prohimo.<\/p>\n<p>Mangaige hit guine pago na eskalera.  Sige hit man-a\u00f1gi\u00f1ge` kao guaha mase`, fi\u00f1kas ni hagas ta dispeddisia gi tiempon abundansia.  Todo kinalamten man-apulan hit pot no u guaha mama\u00f1ot pugas (mase`) ginen un` da\u00f1kulo na kalahe `nai mangagama i tres pidason pugas.  Man-asu\u00f1gon hit gi oriyan i kalahe sa` hokog pugas ya esta ta rikononose i kantaron basula kao guaha maseha balin un` satten na `anyute` pugas.<\/p>\n<p>Taya` suette sa` todo dispeddisiao na fi\u00f1kas familia kulan mali\u00f1gon halom gi aire.  Man-\u00f1gaha` hit hulo gi la\u00f1get manmananayuyot na u falofan un` ruplano ya u yute` papa` maseha un` latan sadinas osino latan katne, maseha hafa na lateria komo matto mage gi patman kanaita.  Malofan i haane, ni un` ruplano malofan.  Ta bira hit halom gi halom gima`ta, man-\u00f1ala\u00f1g, maho, mientras sige kumilulog estomaguta.<\/p>\n<p>Ta guife i estorian man-amko` pot i edot yan apacha`.  Era, gi tiempon somnag duro i edot manlofan po\u00f1gpu\u00f1g ne\u00f1gkano para i madog\u00f1a. Gi mismo tiempo, sige kinasse nu i apacha` hafa na kana` ha pupuno-gue machochu`.  `Nai matto i didog na tiempon mane\u00f1ghe\u00f1g, dumeskansa i edot sa` suffisiente mantension\u00f1a.  I apacha` sige kumilulog gi hilo` satge mangagagao maseha un` po\u00f1gpu\u00f1g pan.<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, hita ayo i apacha`.  Man-malefa hit nu i manmamamaila` sa` sige hit man-gupot gi tiempon abundansia.  Pago `nai ha totpe hit tiempon chinatsaga (eskases), dios miho ma\u00f1gikilulog hit lokue` kulan apacha`.  Dios miho!<br \/>\n****<\/p>\n<p>Mina` ma\u00f1ge` este i sisteman ma\u00f1ana sa` tatnai ta planea para agupa` soluke ta saulag medikon kariso `nai ha gacha` hit indukto.  Lao buente ti todos hit mangai ma\u00f1a nu i tronun ma\u00f1ana.  Rason na hu atotga suma\u00f1gan este sa` enfin guaha adelanto siha gi finaposta deste tiempon atigo esta pago gi modetno na Marianas.  Mampos metgot i tinilaika lao sen hasan talie` na tinemba i natibo.  Metgot sensia\u00f1a i natibo piot gi oran ira siha.  Maila` ta abiba este na sensia pot i manatatatte.  Si Yuus Maase`!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sige pago man-adisgusto hit pot nesessidat salape`.  Era, duro talo majustifika na i problema pot taya` salape` ya solu salape` i satbadot probleman todo asunton linahyan.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-47845","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47845","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47845"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47845\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47845"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47845"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47845"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}