{"id":47898,"date":"1999-08-31T00:00:00","date_gmt":"1999-08-31T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/94e5e069-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-08-31T00:00:00","modified_gmt":"1999-08-31T00:00:00","slug":"94e5e07c-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/94e5e07c-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Man-natata na satbasion asunton linahyan"},"content":{"rendered":"<p>Kada sakan, deste 30 a\u00f1os antes, ta hu\u00f1gog i man-ma`gasta ma\u00f1guentos pot impottansian edukasion para i famaguonta.  Kada matto i mes Ju\u00f1io, i kombidao na offisiat publiko kumuentos gi fina` seremo\u00f1as (graduation exercise) pot todo i animon famaguonta ya ha soyu` todos na u petsige edukasion niha koleho.<\/p>\n<p>`Nai ha di\u00f1go i kampon eskuela guihe na taloane, guaha `nos kuantos ensegidas man-hanao para unibersidat yan koleho giya Guam, Hawaii yan Amerika.  Mayoria guihe na grupo ma\u00f1agaha` guine para u apprubecha man-machochu` mientras man-eskuekuela koleho gi Northern Marianas College.<\/p>\n<p>Hanae` animo i mangaige guine man-echochu` pot para u fan eyag fotmat na offisio.  Lao i ineyag niha este siha na famaguon tinaho\u00f1g para i klasen chochu` ni ha soda` mientras man-eskuekuela.  Mas makat este na problema para ayo siha i ti muna` fonhayan eskuelan niha high school.<\/p>\n<p>Gi maseha hafa na chochu`, debi kada empleao u tu\u00f1go` manaita fino` English, ma\u00f1gge` yan fumino` English gi disente na eskalera. Yangin kontento i empleao natibo maigo` kulan mantikan fritadan guaka, era taya` diniseha\u00f1a u-matbansague` gi offisio\u00f1a, pues buente ti sen presiso ineyag manaita yan tuge` fino` English para guiya.<br \/>\nLao ti propio na un` abiba sensian ma\u00f1ana sa` un` dia si\u00f1a ha` gumai familia hao ya ti para un` sasaga ha` gi $3.05 gi ora piot ya guaha esta linilesmo ni debi un` suppotta estake man-huyo\u00f1g ginen kanaimo.<\/p>\n<p>Mientras tantos, esta guaha mas ke bente (20) a\u00f1os deste ke ma\u00f1guentos hit pot appottunidat chochu` para i natibo.  Kada katan, luchan.  Lao taya` fotmat na areglo haf` taimano para ta satba nesessidat taotaota man-eyag offisio `nai si\u00f1a ha soda` lokue` hinago\u00f1g niha dispues.  Kada ahensia osino lehislatura yan administrasion kumakanta sah\u00f1ge na sunido lao todo pareho palabra.  Mampos mueye` i pisu `nai manotohge hit.<\/p>\n<p>Kada dia ni ta yute` man-esalao pot chochu` para i taotaota, mas ma-umenta i numeron natibo ni munesessita chochu`.  Man-tinane` hit nu i tai sustansia na speech siha kulan mohon fabulas des chispas solu satbasion este na chinatsaga.  Pot fabot maila` ta tulaika este na ma\u00f1a sa` klaro pago na hagas ta letke i sustansiao siha na checho` linahyan.<\/p>\n<p>Pot para ta tutuhon fotmat sumatba este na chinatsaga gi man-ansia man-machochu` na taotao-ta, presiso na ensegidas u guaha dina\u00f1a gi entalo` PSS, NMC, lehislatura, administrasion yan i komunidan bisnis para uma-identifika hafa sesso i probleman natibo siha yan haf` namanera `nai si\u00f1a ta ayuda siha gi bandan programa pumetsige fitme na ineyag para satbasion niha mismo.<\/p>\n<p>Esta ta prueba na mauleg na programa i mafotma antes pot infetmera yan maestro siha.  Ti baba yangin ta ina kao benefisioso ma-ekstende mismo programa para otro siha na offisio.  Maila` tana` fan da\u00f1a hinassota yan kinimite pot para ta ayuda taotaota u-matbansan maisa siha ginen edukasion yan mauleg na programan ineyag offisioi siha.  Si Yuus Maase`!<br \/>\n****<\/p>\n<p>Hu dage i amiguho na duro dinisfrutague` as fulano.  Ensegidas kahulo` i aguhan metbios\u00f1a ya mamaisen:  &#8220;Haye suma\u00f1gan ennao?&#8221;  Ilegho, &#8220;Ai, pago ha` hu sa\u00f1ga\u00f1gane hao!&#8221;  A` Saina!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kada sakan, deste 30 a\u00f1os antes, ta hu\u00f1gog i man-ma`gasta ma\u00f1guentos pot impottansian edukasion para i famaguonta.  Kada matto i mes Ju\u00f1io, i kombidao na offisiat publiko kumuentos gi fina` seremo\u00f1as (graduation exercise) pot todo i animon famaguonta ya ha soyu` todos na u petsige edukasion niha koleho.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-47898","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47898\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}