{"id":48339,"date":"1999-10-12T00:00:00","date_gmt":"1999-10-12T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/950edc43-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-10-12T00:00:00","modified_gmt":"1999-10-12T00:00:00","slug":"950edc53-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/950edc53-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"I uttimo karera gi idat 50 a\u00f1os"},"content":{"rendered":"<p>`Nai matto i taotao gi idat 50 a\u00f1os, ha tutuhon umaksepta hafa finapos\u00f1a yan madisponi\u00f1a ya hana` maf\u00f1ot sinturon\u00f1a para i tetenan gi haani\u00f1a.  Ha tutuhon umaregla todo asunton familia\u00f1a para `an siakasso na u ginacha` gotpe.  Mientras tantos, ha kontinua manhomlu` siha na eksisio ya mas guaha inadahe gi bandan hinemlo`\u00f1a.<\/p>\n<p>Tumacho komo pisun and haligen familia.  Todo i inachachag gi entalo` famaguon\u00f1a ha tutuhon kukmayon `nai para u guaha inadanche.  Alakuenta, ha echa bendision i famaguon\u00f1a gi hechuran mauleg na finana`gue `nai ha nae` i achon disposision.  Deste ayo mona, ha soyu` dina\u00f1a familia gi uttimon semana `an ti gualo`, pues i gima` `nai manmafa\u00f1ago i famaguon\u00f1a siha.<\/p>\n<p>Ma\u00f1ge` na dina\u00f1a sa` estegue` un` manera `nai guaha mas antao na inatu\u00f1go`.  Ginen este siha na dina\u00f1a familia, matalon establese inaguaiya yan inafamauleg gi entalo` ma\u00f1elo.  Esta ti presiso na u fan man-aga\u00f1g sa` kada uno lokue` ha komprende ginefsagan akonseho siha ginen as nana yan tata.  Pot este na rason na megai gi famliata manhihot gi todo kinalamten.<\/p>\n<p>Guaha `nai ha tutuhon si nana un` nobena pot ginagao ayudo ginen patron\u00f1a santos.  Dispues de ha di\u00f1go i familia\u00f1a, guaha chumahlao ennao na nobena gi famaguon\u00f1a ya ha kontinua komo mohon rekueddon nana.  Ennao na nobena, ha kontinua muna` fan da\u00f1a i famaguon gi hechuran tinayuyot.  Mas masimiento i inagoflie` gi entalo` familia maseha esta taigue i hagas pisu yan halige ni sumustene inetnon i tropa pot apmam na tiempo.<\/p>\n<p>Mampos sumen na` humidde yan nagamof este na tradision familian natibo guine gi tanota.  Ginen este na eksisio mas lokue` tana` metgot i dicho kustumbre yan kutturan Chamorro yan Carolinas.  Gi katkuet inetnon, todo i tiempo tana` memetgot mas i talen dina\u00f1a gi halom mannatibo siha.  Ginen este na dina\u00f1a, mafa\u00f1ago lokue` sensian kilisyano `nai tanae` ayudo membron familia osino prohimuta ni gai chinatsaga.  Estegue` un` kustumbreta ni sumen antao ya mauleg ta atetuye fumama pot futuron famaguonta.<\/p>\n<p>Uno na kustumbre ni mauleg ta abiba tatte ayo i responsablidat ma\u00f1aina muna` guaha inakomprende gi entalo` famaguon niha gi maseha hafa na fina` yinaoyao osino chinatsaga.  Gi kustumbren tano`, debi antes de minachom atdao debi ennao na inadisguto umasatba gi hilo` inakomprende antes de umadi\u00f1go i gima` dos saina.  Sumen na` humidde i para ta atan (pareho amko` yan patgon) i asunto ya ta admite linachita gi hilo` pinasensia.  `Nai umagagao i dos chumelo asi`i` ya umata\u00f1gse, mafa\u00f1ago respeto yan inapinitiye gi entalo` niha.  Umapipet dispues ya mangagao lokue` dispenso gi sainan niha pot i diskonbi\u00f1iente.<\/p>\n<p>Rason na mauleg ta abiba tatte este na kustumbre sa` sumen chatpago i para tafan mamatcha halom gi kotte pot inadisguston fi\u00f1kas familia taimano i masusesede esta pago na tiempo.  Taya` mangana guine na eskaleran inadisgusto fuera ke abugao sa` debi ta apase esta 30 pot siento gi balin i tano` ni ta sede mana` halom gi kotte.  Dimas mohon de tana` riko ennao na abugao, mauleg\u00f1a i gasto ta patten tiao gi entalo` herideros.  Taya` bali\u00f1a i para tafan adagao fache` gi halom kotte.<\/p>\n<p>Lao magahet na kontodo guaho sumasaonao gi sendalon 50 a\u00f1os.  Esta hu aksepta na ti pareho minetgotho yan `nai hohobenyo`.  Ai bidada\u00f1a i dibin ba\u00f1ko esta guiya mismo pumapa\u00f1gonyo` `an chatagmag, yaho pat tiyaho.  Tutuhon umaregla haanen miyo puede todo felis hinanaota para mona.  Si Yuus Maase`!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`Nai matto i taotao gi idat 50 a\u00f1os, ha tutuhon umaksepta hafa finapos\u00f1a yan madisponi\u00f1a ya hana` maf\u00f1ot sinturon\u00f1a para i tetenan gi haani\u00f1a.  Ha tutuhon umaregla todo asunton familia\u00f1a para `an siakasso na u ginacha` gotpe.  Mientras tantos, ha kontinua manhomlu` siha na eksisio ya mas guaha inadahe gi bandan hinemlo`\u00f1a.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-48339","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48339","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48339"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48339\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48339"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48339"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48339"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}