{"id":48821,"date":"1999-11-16T00:00:00","date_gmt":"1999-11-16T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/952f117b-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-11-16T00:00:00","modified_gmt":"1999-11-16T00:00:00","slug":"952f118c-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/952f118c-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Tinilaika siha gi oriyan iya Marianas"},"content":{"rendered":"<p>Gi un` tiempo, kada Japones ni magradua ginen high school osino koleho, mantinagam nu i mas manda\u00f1kulo na kompania siha ya maninefrese petmanente na chochu`.  Kalan tradision komunidan bisnis deste finagpo` geran dos.  Lao este na tradision ha tutuhon matulaika piot pago na sakan.<\/p>\n<p>Era, todo i mas manda\u00f1kulo siha na kompania ha tutuhon umaregla operasion niha `nai gi karera megai na chochu` manmahuchom ya gi mismo tiempo mafunas i tradision petmanente na chochu` para i taotao niha.<\/p>\n<p>Presiso este na areglo sa` ti si\u00f1a esta i hagas mafa` kustumbre mamai checho` piot gi presente na kondision ekonomian Japon. Megai para u fan taichecho` gi hinichom este na sakan osino siglu.  I para u fan inafekta nu este na tinilaika siha gi papa` i nuebo na areglon kompania sumen makat piot para ayo siha i mangai familia pago.<\/p>\n<p>Dispues para mona, taya` esta petmanenten na chochu`.  I estao kada empleao mau`udai gi kao mamatinas ganansia i kompania. Un` punto mafatto gi hinasogho:  Kao guaha mas mattiro para u fan huyo\u00f1g ginen este siha na areglo ginen este siha na tinilaika gi kompanian Japon?  Espesifikamente, kao guaha manlada\u00f1kulo na napu para u talon dumanche hit gi hinalom nuebo na siglu?  Estague` i umestototba hinasogho ya seguroyo` na esta manmagmata i manmagasta para u estudiaye i mamamaila` siha na pa\u00f1gpa\u00f1g napun tinilaika.<\/p>\n<p>Signifikasion este siha na tinilaika<\/p>\n<p>I primera siempre para u inaminasa i numeron Japones ni para u fan taichecho` deste tutuhon Matso na mes gi otro siglu.  Debi tafan listo pumesa hafa sustansia\u00f1a este yan i industrian turista guine.  Kao `nai ma-umenta mas i numeron para u fan taichecho` u huyo\u00f1g mas menos na bisita para Marianas?  Estegue` uno na kuestion debi ta estudiaye pot motibo na taya` esta si\u00f1a ta garentia guine na industria.<\/p>\n<p>I finaposta deste tres a\u00f1os malofan debi ta usa komo kompas gi tinaitai futuron este na patte gi ekonomian iya Marianas.  Yangin mas ke dos mit (2000) na bisnis turista humuchom pettan niha deste 1997, pues klaro na mampos bahu kinalamten este i hagas mas metgot na haligen ekonomia guine.  Baiho repite:  Ti si\u00f1a esta ta garentia na u homlu` tatte ensegidas este na industria.  Tinaka` mas tiempo piot gi estrakadan sustansiao siha na tinilaika ni masusesede pago gi halom i mas manda\u00f1kulo siha na kompanian Japon.<\/p>\n<p>Hafa para ta fana` mientras tantos<\/p>\n<p>Mas siempre u didog chinatsagata gi bandan rinikohen kontribusion tax sa` sige ha` mas sulon papa` i ekonomian iya Marianas.  Estake para u baba siha tatte i mas ke dos mit (2,000) na bisnis siha, mas flohu i makenarian mamatinas ganansia (salape`) gi hechuran kontribusion tax ni humahalom gi kahan Marianas.<\/p>\n<p>Repara sa` ni salape` para scholarship osino amot para i manmala\u00f1go si\u00f1a ta kubre taimano antes.  Estegue` na tiempo `nai i publiko yan komunidan bisnis man-\u00f1gaha` hulo` gi hegso` i Deni` pot ausilio sa` megai mantai checho` pago.  Estegue` na tiempo `nai debi i manma`gasta u fan satton gi disposision i dididi` na fi\u00f1kasta.  Da\u00f1kulo sustansia\u00f1a este gi estomagon publiko.  Mas sentido i publiko gi hafa ti manmachogue ke hafa manmachogue.<\/p>\n<p>Estegue` un` pahina gi estoriata `nai debi kada uno u pula` chininan pattida ya u hatme trahen publiko pot para u fan ayuda gi masatban un` sumen chafleg na ekonomia pago.<\/p>\n<p>Hahasso ha` na todo un` petsige para satbasion asunton linahyan mauleg siempre para todos.  Todo `nai lotgun hao, pues a\u00f1gogho na i un` sapet pago ti umalefa gi bira birada.  Maila` tafan aguot` kanai sa` i asunto mampos teug` na biahe.  Si Yuus Maase` yan ghilisow!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi un` tiempo, kada Japones ni magradua ginen high school osino koleho, mantinagam nu i mas manda\u00f1kulo na kompania siha ya maninefrese petmanente na chochu`.  Kalan tradision komunidan bisnis deste finagpo` geran dos.  Lao este na tradision ha tutuhon matulaika piot pago na sakan.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-48821","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48821","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48821"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48821\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48821"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48821"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48821"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}