{"id":48857,"date":"1999-11-18T00:00:00","date_gmt":"1999-11-18T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/952f6529-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-11-18T00:00:00","modified_gmt":"1999-11-18T00:00:00","slug":"952f653a-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/952f653a-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Namase` na haanen gupot siha"},"content":{"rendered":"<p>Gi un` lemlim taotao, sige de hu konsidera i mamamaila` na haanen gupot siha `nai megai para u fan sineda` didog na chinatsaga.<\/p>\n<p>Hu apattayo` ginen i hulilie` na litrato sa` mampos ha gomgum korasonho.  Kantida man-e`ensinahyao pago gi entalo` familia pot dibi osino ayudon maseha pot nesessidat famaguon niha.<\/p>\n<p>Ha kone`yo` tatte este na linilie`-ho `nai pago didog i chinatsaga ginen i tinilaikan Depattamenton Navy yan Interior.  Uno suetten niha i famaguon na tiempo, guaha programan alibio maseha pot kinano` niha.  Trenta a\u00f1os malofan, sufa` hafa i maplanta gi lamasan chumocho.<\/p>\n<p>Gi mismo tiempo, megai para u finat`ta i malag na signifikasion i haanen gupot siha gi hechuran kandet Christmas maseha pot konsuelo. Gi hilo` este na sini\u00f1gon, megai para u pa\u00f1ot i sensian hinimidde ni finanaguen nana yan tata.  Esdesit, guiya este i para ta su\u00f1gon hafa guinahata gi halom linao yan dilubio na tano` linala`.<\/p>\n<p>Esta mimisen lagoho `an hu konsidera na solu konsueluta pago na biahen haanen gupot siha i megai lokue` na bendision ni ta resibe gi alacha siha na tiempo.  Atetuye fiet na hine\u00f1ge gi Nanalibreta puede ginen i taihinekog na mina`ase\u00f1a Unae` hit mines\u00f1gon gi halom este siha na mattiro.<br \/>\n****<\/p>\n<p>Humanao-yo` mamokat gi kanton tasen iya Garapan `nai hulie` grupon lalahe manpapanag.  Mamaisen-yo` hafa i okasion na manpepeska.  Man-oppe i uno na atu\u00f1go`ho na para uma`ayuda un` familia ni gai matai.<\/p>\n<p>Estegue` un` tradision natibo mina` sumen presiso i mapetsisige pago pot areglon uson tasen osino lagunan sanmena.  Punta pot punta, deste San Antonio esta San Roque, i laguna guine siha na lugat kalan bankon natibo gi bandan guihan sanhalom `nai ta kukubre todo kinalamten.<\/p>\n<p>Ta diseseha na u lachadeg ayo na areglo puede ke u guaha mas pudet gi ta petsisige pot para ta sede na uma`adelanta i numeron guihan sanhalom.  Debi ta atisa impottansia\u00f1a este na areglo kosake ta abiba mas i tradision natibo gi makone` pot dicho asunton komunida i guihan siha gi tasen sanhalom.<br \/>\n****<\/p>\n<p>Hafaisen-yo` un` prohimo hafa na ti konfotme-yo` gi malimitten botasion Attikulo Dose (12) solu gi Chamorro yan Karolinas.  Hu oppe gi un` kuestion:  &#8220;Kao sudadanon Estados Unidos de Amerika hao?&#8221;  Man-oppe na &#8220;hu\u00f1gan&#8221;.  Hu abisa i amiguho na i asunto pot direchon kada sudadanon Amerikano gumai propiadat ya ti si\u00f1a na para ta \u00f1ega ennao na direcho pot rasa\u00f1a i prohimo.<\/p>\n<p>Dispues, hafa na para un` fatsu na areglon lai para u dikta disposisionho nu i mismo tano`ho?  Yangin este na eskalera `nai mau`udai disposision tano` kada taotao guine, pues ni uno gai tano` sa` i uttimo besis ti hago `nai gaige i disposision.  Pot este na motibo na esta pago ti konfotme-yo` nu ennao na probision pareho ha` gi papa` i Covenant yan Constitusion Marianas.<\/p>\n<p>Supremo na probision i mina` 15 na Amendment ni gaige gi papa` i Constitusion Estados Unidos de America ni promohibe discriminasion pot rasa.  Ginen este na sumen makat tumacho i Attikulo Dose gi maseha mano na kotte giya America.  Baiho repite:  Ti si\u00f1a na u guaha areglo `nai gi primet lugat un` atisa diskriminasion gi entalo` sudadanon Estados Unidos de America.  I keha pago gi menan i Supremo na kotten Estados Unidos siempre u dinikta hafa para uttimo\u00f1a i Attikulo Dose pot tano` Marianas.<\/p>\n<p>Yangin proteksion tano` natibo, pues todo fatsu i intension este na probision gi Constitusion Marianas sa` megai na tano` natibo esta bendido.  Mampos hana` fan bachet hit i agila gi uttimon ochenta siha na sakan.  Kontodo tano` homestead manma-atkikila pago osino guaha lokue` esta manbendido.  Ama\u00f1ge sustansia\u00f1a este na probision i proteksion tano` natibo?  Dios miho!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi un` lemlim taotao, sige de hu konsidera i mamamaila` na haanen gupot siha `nai megai para u fan sineda` didog na chinatsaga.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-48857","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48857","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48857"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48857\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48857"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48857"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48857"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}