{"id":48915,"date":"1999-11-23T00:00:00","date_gmt":"1999-11-23T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/9530e292-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"1999-11-23T00:00:00","modified_gmt":"1999-11-23T00:00:00","slug":"9530e2ab-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/9530e2ab-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Ayudo para i manmala\u00f1go"},"content":{"rendered":"<p>Ha estotba hinasogho un` kinalamten familia guine gi uttimon i mapos na semana.  Manda\u00f1a giya Puntan Muchot (Micro Beach) manmanbenden ne\u00f1kano` para u fan manrikohe dididi` salape` para uma`ayuda un` mala\u00f1go giya Honolulu sa esta hokog iyo\u00f1a i prohimo health insurance.<\/p>\n<p>Gaige i mala\u00f1go na ni para u mueba tataotao\u00f1a dispues de madispacha ginen ICU.  Diaramente, pinipilan nu i asagua\u00f1a sa` todo pot todo debi uma`ayuda kalan un` litiko.  Era, este na chetluta aksidente gi kareta\u00f1a.  Mangagao mage i asagua\u00f1a ayudon familia sa` esta monhayan manotisia pot hokog ayudo ginen i prumebeniniye health insurance.<\/p>\n<p>Ti hu tu\u00f1go` kao magahet na machanda ayudo i prohimo ni programan medical referral.  Un` espehos este na mampos fatsu i sisteman este na programa ya mampos bula kuentos na solu familian manma`gas manmananae` attension ke i mantai nina` si\u00f1a.  Kao magahet este pat mandage, siempre baiho soda` dispues.<\/p>\n<p>Diberas, megai manmala\u00f1go kumuentuse-yo` pot probleman niha giya Honolulu `nai i taotaota gi LNO mas mananae` attension i offisiat siha ni mangai per diem ke manmala\u00f1go.  Sesso de mana` fan man-na\u00f1ga i los probes dispues de man-alie` yan mediko.  Era, mantinane` i empleao LNO manmasugune offisiat siha ginen este para i huntan niha.  Manmalefa nu i primera responsablidat niha.<\/p>\n<p>Pot un` rato, pega hao fan gi sapatos un` sumen mala\u00f1go ni man-nana\u00f1ga gi hiyo\u00f1g hospitat, yayas, fatigao, \u00f1ala\u00f1g yan mahu.  Gi mismo tiempo mamadedese nu i chetnot\u00f1a.  Dios miho na diskuido gi manmala\u00f1go pot para u fan ma-attende familian manma`gas yan offisiat siha.<\/p>\n<p>Lokue`, guaha mansa\u00f1gan na nuebo na mediko ginen i LNO dumetetmimina kao esta listo i mala\u00f1go para u birague` tatte Marianas.  Estegue` otro fatsu na sisteman manehante `nai ni guiya i medikon karisu ti ha tu\u00f1go` hafa ha chochogue.  Hafa mohon ya matai i prohimo gi biahi\u00f1a tatte Saipan?  Kao listo hit umapagaye yangin guaha keha gi kotte pot diskuidon i LNO giya Honolulu?<\/p>\n<p>Hu gagagao i manresponsable siha na offisiat guine na u aregla ensegidas este siha na fatsu sa` ti u fatto ennao siha na kuentos manmala\u00f1go giya guaho pot ableterias.  Ginen i korason niha `nai matto ennao siha na finiho`.  Si Yuus Maase`!<\/p>\n<p>Proposito pot naan` lugat siha<\/p>\n<p>I primera rason na mana` guaha lehislasion gi mafanaan` chalan Saipan siha pot para u si\u00f1a i kompanian telefon mamatinas matka pot uson emerensia tat komo 911.<\/p>\n<p>Yangin mohon tana` fonhayan este sin inadisgusto, pues sen si\u00f1a todo kinalamten emerensia ensegidas areglao.  Sin hafa na ditension, gigon un` aga\u00f1g i 911 umanog amano na patte Saipan `nai man-a`aga\u00f1g hao. Ensegidas manmanotisia i taotao ambulance, polisia yan fire para un` ma`akude.<\/p>\n<p>Mampos este na setbision sumen presiso gi haanen taotao mina` debi mohon ayo na proposito de u falofan sin ditension. Pot ihemplo:  I se\u00f1gso\u00f1g iya Koblerville (As Gonno`) mampos da\u00f1kulo ya sumen makat ta tu\u00f1go` amano `nai gaige si fulano yan fulana sin naan` chalan.  Pareho ha` yan iya Kagman yan Matuis.  Sesso de masusede sige lumiliko` i ambulance osino polisia pot para u kesoda` haye man-a`aga\u00f1g ayudo.  Todo ayo na tiempo i magasta gi liliko` sumen kritikat para un` taotao ni sumen mala\u00f1go`. Maila` ta aregla este na asunto osino megai para u fan dimalas ginen politikan karisu.  Dios miho!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ha estotba hinasogho un` kinalamten familia guine gi uttimon i mapos na semana.  Manda\u00f1a giya Puntan Muchot (Micro Beach) manmanbenden ne\u00f1kano` para u fan manrikohe dididi` salape` para uma`ayuda un` mala\u00f1go giya Honolulu sa esta hokog iyo\u00f1a i prohimo health insurance.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-48915","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48915","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48915"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48915\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48915"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48915"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48915"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}