{"id":49485,"date":"2000-01-11T00:00:00","date_gmt":"2000-01-11T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/954b132e-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2000-01-11T00:00:00","modified_gmt":"2000-01-11T00:00:00","slug":"954b1342-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/954b1342-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Primet pasu gi todo kinalamten"},"content":{"rendered":"<p>Todo antao siha na kinalamten taotao, siempre matutuhon gi primet pasu, dispues sige mona gi halom megai na bara\u00f1kan chalan.<\/p>\n<p>Piot ayo siha na taotaota i manbibisnis, matutuhon siha gi dididi` na fi\u00f1kas niha ya diaramente manae` animo para u fan mama` ganansia.<\/p>\n<p>Un` amiguho mampos mauleg na kusinero.  Brabo yan paire mamatinas todo klasen ne\u00f1kano` natibo yan fina` mames.  Ni un` biahe `nai hu hu\u00f1gog umugo\u00f1g pot yayas.  Todo i tiempo listo mamatinas kao sentadan para bisita pat para famlia\u00f1a mismo.<\/p>\n<p>Sige de ha estudiaye hafa na sentada yan niha i natibo.  `Nai halie` na fahna finatinanas\u00f1a, mas hana` paire sa` da\u00f1kulo na ma-umenta i numeron taotaota ni fumatotoigue ayo na sagon chumochu (restaurant) `nai machochochu`.<\/p>\n<p>Mientras tantos, sige lokue` man-estudia para u tutuhon mismo bisnes\u00f1a kusinan natibo.  Un` dia ha disidi para u tutuhon maseha adumididi`, lao enfin esta ha establese kusina\u00f1a yan $75 gi halom pottamoneda\u00f1a.<\/p>\n<p>I asagua\u00f1a animo gi menan hotnun halom guma`.  Guiya duro muna` lago gi halom kusinan sanhiyo\u00f1g.  Adumididi` sige guato i natibo.  Gi halom menos ke un` a\u00f1o sosobla oda ginen taotaota.  Esta ti ha huhulat umakude sa` man-a`atatiye halom i odan ne\u00f1kano` piot antes yan duranten i mapos na haanen gupot siha.<\/p>\n<p>Diberas na mampos ha gana koransonho i animo gi dos umasagua ni katkuet kinalamten, taya` finatane` gi responsablidat mamikan katne, manyaka` harina, hinegsa` agaga`, B-Steak, kilaguen manog ni a\u00f1glo`, tininon kustiyas babue yan pastre siha.<\/p>\n<p>Deste ogaan` gi alas ochu matutuhon manmamika para i odan sigiente dia.  Antes de tatalo` pue\u00f1ge, dumeskansa i dos asagua.  Gigon pagpag las dos gi chatagmag, kahulo` ya matotne i stof (gas stove) ya duro man-na`lago.  Dispues de masa, matutuhon manmapakete ya machule` guato gi lugat `nai manana\u00f1ga ayo na sentada.<\/p>\n<p>Guiya este na petsona i amiguho as Ben Aldan (Koman) ni sumasaga pago Koblerville.  Mauleg esta kinalamten i bisnes\u00f1a gi ne\u00f1kano` natibo.  Bula pago manmafatto manman-o`oda para fina` gupot offisina osino familia. `Nai hu faisen kao paire pago kinalamten bisnes\u00f1a, chumaleg ya ileg\u00f1a:  &#8220;Animo ha` ya guaha tat` ti si\u00f1a yangin metgot ditetminasionmo gi hafa un` disidi para un` petsige&#8221;.<\/p>\n<p>Mauleg finatinanas\u00f1a i Natibu Kitchen ya preparao i amiguho umadelanta mas fasilidat\u00f1a para u kubre i manmamamaila` siha na oda ginen taotaota.<\/p>\n<p>Hafa na pot dos besis ma\u00f1ge`yo` pot este na asunto?<\/p>\n<p>`Nos pot para baiho fama osino fatta na paire na kusunero i amiguho, lao pot para baiho na` fan manhasso todos na todo man-antao siha na bisnis osino pinetsigen adelanto gi maseha haye na taotao, siempre un` tutuhon gi primet pasu maseha makat i tutuhonmo.<\/p>\n<p>I para un` fatto hulo` gi un` se\u00f1ala na planumo mas \u00f1ahlala\u00f1g piot ya un` upos esta i primet pasu.  Konsige ya chamo fan a`atan tatte.  Nae` animo sa` siempre un` dia un` gana regalumo maseha sumen anako` i karera mona.<br \/>\n****<\/p>\n<p>Gi todo animumo, ala kuenta un` kakayon mas yano yan manana na chalan para i manatatte.  Hu\u00f1gan, taya` leblo para tatatiye taimano man-kreansa patgon piot `nai matto gi idat echo suttera osino suttero.<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga hinala\u00f1g ya dimas de un` dagao i tuaya, guot nafitme fangotemo ya un` fangagao mines\u00f1gonmo gi un` fafana` na katgo.  Hombre i dos amko` mamattit siha megai besis gi silensio na pininite, lao ni unabes `nai ta hu\u00f1gog man-ugo\u00f1g.\\<\/p>\n<p>Pues mu\u00f1ga hinala\u00f1g.  Espiha ya unna` guaha kualidat na tiempo para hago, i asaguamo yan espesiatmente i famaguonmo sa` ti makinan lulog ennao siha na mangatbon famaguon sa` mantaotao.  Atetuye sa` magahet tat` mas ginefsagamo komo i primion man-felis todos hinanao niha.  Si Yuus Maase`!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Todo antao siha na kinalamten taotao, siempre matutuhon gi primet pasu, dispues sige mona gi halom megai na bara\u00f1kan chalan.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-49485","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49485","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49485"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49485\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49485"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49485"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49485"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}