{"id":50519,"date":"2000-03-16T00:00:00","date_gmt":"2000-03-16T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/958bf255-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2000-03-16T00:00:00","modified_gmt":"2000-03-16T00:00:00","slug":"958bf401-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/958bf401-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Sustansian bisnis giya Marianas"},"content":{"rendered":"<p>I operasion bisnis solu masede mamatinas ganansia ginen produkto osino setbisio ni ha prebeniye komunida para i munesessita.<\/p>\n<p>Yangin felis kinalamte\u00f1a ya mamatinas ganansia, man-apase kontribusion tax halom gi kahan publiko.  Kontodo empleao\u00f1a lokue` manman-apase kontribusion tax.<\/p>\n<p>I gobietno dumispone uson este na kontribusion tax ginen ganansian bisnis yan empleao siha.  Este na kontribusion magagasta gi bandan edukasion, hinemlo` yan otro siha setbision publiko.<\/p>\n<p>Este na punto mauleg ta komprende yangin diberas na guaha satton yan ansia na diniseha para ta adelanta linala` taotao siha guine.<\/p>\n<p>Yangin ta konsidera komo kareta i komunidat Marianas, pues i bisnis guiya i makina, i gobietno i ma\u00f1go.  Estegue` fakto na asunto ya debi yan presiso na ta komprende sin ditension.<\/p>\n<p>Lamayot patte gi finatsu siha ni talilie` pago, gaige gi chatchecho` kabesanten publiko gi sais a\u00f1os malofan ni ti kumomprende hafa sustansia\u00f1a ekonomia.<\/p>\n<p>Asunton ekonomia pot salape`.  I salape` mafatto ginen operasion bisnis.  Yangin ta lu\u00f1o operasion bisnis gi ti man-homlu` siha na areglo (ya masusede este gi mapos na sais a\u00f1os) pues siempre lotgun i kontribusion tax ni ta u`usa gi apas setbision publiko.<\/p>\n<p>Ginen este na diskuido, mas hasan pago chochu` sa` guaha mas ke 2,000 na bisnis humuchom pettan niha deste tres a\u00f1os malofan.  Este na linetgun mampos makat sa` gi mismo tiempo ha destrosia appottunidat chochu` siha para i natibo.<\/p>\n<p>Na ti magahet na obligasion offisiat publiko umasegura na mas antao i linala` i ordinario ni ha represesenta gi todo atmos bandan chalan?  Atetuye sa` mampos chatsaga i tiempo pago.<br \/>\n****<\/p>\n<p>Yangin podu\u00f1g hit, taya` seguro na si\u00f1a hit kahulo` ensegidas, piot `nai apli\u00f1g osino mahlog te`la\u00f1gta.<\/p>\n<p>Pareho este yan podu\u00f1g ekonomian Marianas pago.  Man-buebuente hit na u nalo tatte gi hagas homlu` na estao.<\/p>\n<p>Pot este na rason na ti si\u00f1a ta atotga muna` chatsaga kinalamten bisnis sa` gi uttimo besis i publiko mamadese ginen taya` chochu`.<\/p>\n<p>Mampos na` triste i megai guinife yan promesa gi man-mapos siha na sakan pot adelanto gi fuetsan pottamonedan familia siha.<\/p>\n<p>Esta pago mau`udai ennao siha na promesa gi hilo` dibinan maigo` taloane dispues de ma\u00f1ge` na kadon tola\u00f1g sa` ni mismo man-promesa ti ha komprende hafa ha ofresen \u00f1aihon.  Dios miho!<br \/>\n****<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, makat mas i asunto na tiempo ya debi i para u atrebi-gue` gi offision publiko presiso na u edukao yan antao kinemprende\u00f1a pot ekonomia.  Debi lokue` u listo sumatba sustansiao siha na asunton linahyan.  Pot este na rason na presiso na u dinanche edukasio\u00f1a yan eksperiensia\u00f1a antes de u tacho mangagao konfiansan publiko.<\/p>\n<p>Yangin kalaskas kiadas ha` `nai para un` buente gi menan publiko, mauleg\u00f1a humanao umepa\u00f1glao ke un` atotga prumesenta na`tatan kabesamo sin presiso.  Sustansiao na asunto solu ayo si\u00f1a pumetsige i likido a\u00f1goghuyon sa` si\u00f1a ha konduse i taotao para mas libiano na plaset linala`.  Memegai\u00f1a gi hagas membron lehislatura ti ma\u00f1asaonao guine na lista.<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga man-inalula sa` siempre  tafan asoda` gi telai (bridge) linahyan `nai para ta diside haye para u konduse i grupo esta i otro bandan tolai.  Dispasio na karera.  Na fan pasensia hamyo ya ta kula i dicho kuestion direchon publiko dumiside haye para u guot` i achon natibo gi hemhom mampos na chalan.  Si Yuus Maase`!<br \/>\n****<\/p>\n<p>Mamaisen un` prohimo hafa fuma\u00f1a\u00f1ago i chetnot atraites (arthritis).  Ineppe as pale` na unna` para pumalaoan`, chumupa yan maneskada. Mamatkilo i prohimo ya ha kontinua manaitai gaseta. Finaisen ni pale` kao guiya mamadedese.  Ensegidas ineppe:  &#8220;Ahe`, si Santo Papa&#8221;.  Dios miho!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I operasion bisnis solu masede mamatinas ganansia ginen produkto osino setbisio ni ha prebeniye komunida para i munesessita.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-50519","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50519","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50519"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50519\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50519"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50519"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50519"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}