{"id":51333,"date":"2000-05-04T00:00:00","date_gmt":"2000-05-04T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/95c7f443-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2000-05-04T00:00:00","modified_gmt":"2000-05-04T00:00:00","slug":"95c7f456-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/95c7f456-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Man-nahlala\u00f1g na asunto siha"},"content":{"rendered":"<p>Esta i kabayeros siha para gobietno sige ha guasa` espadas niha.  Guaha kada rato matompu` lao sige ha` tatte. Guaha ginen matompu` lao enfin animo ha fedos ayo na hogsu` `nai sulon papa` tres a\u00f1os malofan. Guaha ha u`ususune komo segundo guaddian i sagua` pot para u tagam katdume.<\/p>\n<p>Guaha ha` lokue` ti ha tu\u00f1go` hafa na gaige-gue` gi halom primera kabayeros. Lao polu ya u fan achaikag pot para ta lie` haye si\u00f1a gumana i tronun praimeren (primary) republican.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Sige man-afaisen haye mohon i metgot: Si Pepero\/Kiyu osino Juan\/Diego na pilea? Gi pagogo ha`, i pesadot gaige na ha u`u\u00f1gaggue` guato gi pilean Pepero\/Kiyu.<\/p>\n<p>Pareho i dos pilea mamaichechecho` lagse` makenarian niha. Lao maseha haye dispues para u tacho, chago` yan didog na hogsu` para u fedos gi halom tasen didog na chafleg ekonomian i tano`.<\/p>\n<p>Bula taotaota man-e`echochu` pot para u guaha digno na manera `nai para u prebeniye familian niha. Konsidera i numeron applikante gi kada bakante, ennao i 40-70 na taotaota man-na`halom applikasion. Lamegai muna` fan ma-atkila lugat niha pot para u fan hanao lago Amerika `nai si\u00f1a man-ma\u00f1oda` siha chochu`.<\/p>\n<p>Esta ti si\u00f1a ha soda` ginefsagan niha guine sa` hita mismo fuma` sasalaguan i tano` paraiso.  Sumen na` triste este na chinatsaga ni hita solamismo kumayon para i manatatte. Hafa uttimo\u00f1a i planon sien (100) dias?<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Todo pinetsigen asunton linahyan dinira poku tres a\u00f1os estake u fonhayan ennao na attikulo tat komo mahatsan eskuela, fasilidat hanom yan kandet, muchomas, ma-establesen industria yan bisnis guine gi tano`ta. Gi kada sakan lokue` `nai guaha diskuido gi checho` linahyan, tres a\u00f1os na ditension mafa\u00f1ago ya gi uttimo besis, i<br \/>\npubliko para u kinatga resuttan ennao na diskuido. Taya` esta kampo para ta saulag supin tase sustansiao siha na asunton linahyan.<\/p>\n<p>Gi mismo tiempo, mas tana` chafleg i haanen taotaota ginen este na diskuido. Da\u00f1kulo siha na tinilaika gi makonduktan bisnis ginen i mas man-adelantao yan antao na nasion siha gi oriyata. Presiso na obligao na tatulaika i hagas pinayonta osino hayuta.<\/p>\n<p>Hahasso ha` na kada sakan na ta diskuida hit, tres a\u00f1os tatte `nai ta pega haanen i taotao gi se\u00f1gso\u00f1g siha ni man-e`ensinahyao ayudo pot para u supotta familian niha.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, manmafa\u00f1ago siha problema ginen i podu\u00f1g ekonomian Japon ni umaminasa i industrian turista guine. Umafagcha` este yan planon kontrarion Marianas para umadestrosia i ina\u00f1goghota gi papa` i Covenant ni ha petsisige si Congressman George Miller.<\/p>\n<p>Lao i kuestion ni gaige gi hinasson i taotao ni man-e`ensinahyao pago na tiempo:  Hafa pinetsigen miyo pot para in` tagam este siha na chinatsaga ginen planon sanhalom?<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>I kontrarion Marianas taya` hana` ya hululo` i para u fondu ayo na patte gi ekonomiata i sumustetene pago pottanmonedan osino kahan Marianas. Taya` konsiderasion hafa para ta padese kontat ke ha komple planu\u00f1a. Mauleg sa` guaha manacho gi madefenden direchon iya Marianas umadelanta kinalamten\u00f1a. Lao gi mismo tiempo, mampos lokue` man-udu, bachet yan ta\u00f1ga i hu a\u00f1go\u00f1gogho para u defende sin ditension sustansian i inakonfotman i Covenant. Adahe na hagas buente ha tampe siha nu i sabanas mismo enemiguta? Dios miho!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esta i kabayeros siha para gobietno sige ha guasa` espadas niha.  Guaha kada rato matompu` lao sige ha` tatte. Guaha ginen matompu` lao enfin animo ha fedos ayo na hogsu` `nai sulon papa` tres a\u00f1os malofan. Guaha ha u`ususune komo segundo guaddian i sagua` pot para u tagam katdume.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-51333","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51333","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51333"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51333\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51333"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51333"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51333"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}