{"id":51607,"date":"2000-05-18T00:00:00","date_gmt":"2000-05-18T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/95ea9dd0-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2000-05-18T00:00:00","modified_gmt":"2000-05-18T00:00:00","slug":"95ea9de1-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/95ea9de1-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"`Nos Kuantos asunto siha"},"content":{"rendered":"<p>Kanaha` todo tasen sanme`na giya Garapan manmapegaye banderan agaga`. Este siha na bandera ha signififika na piligro muna\u00f1go yan pumeska guine siha na lugat.  Seriosu na abiso para i publiko pot bandan hinemlo`.<\/p>\n<p>Era, masoda` ginen rinikonosen i Division of Environmental Quality (DEQ) na guaha siha bakteria gi hanom tase.  Masoda` tinane` gaga` yan taotao gi halom tasen iya Garapan dispues de da\u00f1kulon uchan.<\/p>\n<p>Kinilili` este siha na take` ginen i chalan siha. Humanao guato gi tase `nai sesso man-o`mag pareho ha` taotaota yan bisita.  Sagan peska lokue` este siha na lugat ya todo peskadot manma-abibisa na chatniha humahatme 300 pe deste kanton unai huyo\u00f1g.<\/p>\n<p>Pot fabot tatiye i ginagao este na abiso sa` seriosu mampos na chetnot yangin guaha nina`ye pot bakterian hanom tase osino ginen i guihan ni manmakone` guine siha na lugat.  Este i mafananaan` &#8220;virus&#8221; na bakteria esta pipino` piot `nai ha hatme sisteman taotao.  Guaddia mauleg famaguon miyo ginen este siha na tase giya Garapan.<br \/>\n****<\/p>\n<p>Guaha `nai mamahonyo` kachu` para uson mangacho\u00f1g.  Lamegai besis `nai hulie` na i finaan`ho esta a`paka` i sensin sanhiyo\u00f1g.<br \/>\nKumeke ileg\u00f1a na tinaho\u00f1g ais (ice) gi bandan peskadot ni kumone` este na kachu`.<\/p>\n<p>I peskadot debi u komprende na responsablegue` yangin guaha hinina osino imbeninao ginen binenon kinene` kachu`.  Ha tutuhon lumamas ennao na kinene` deste ora `nai humalom gi halom boti.  Mas chadeg lamas `nai tinaho\u00f1g ais pot para umapresetba frinesko\u00f1a.  Mu\u00f1ga machansa pot fabot. Na` naho\u00f1g ais yangin humuyo\u00f1g pumeska para un` guot frinesko\u00f1a i kinine`mo. Chogues este komo setbisio sa` mas lokue` fahna i bentamo.<br \/>\n****<\/p>\n<p>Si Santo Papa Juan Pablo ha konfitma i mina` tres na misterio ni sina\u00f1gan Santa Maria gi dos chelo giya Fatima gi Mayo dia 13, 1917. Era, ileg\u00f1a si Santa Mariana na guaha un` Santo Papa para umapake giya Fatima.<\/p>\n<p>I O`bispon iya Fatima umanunsia i mina` tres misterio komo magahet. Matto si Santo Papa Juan Pablo guihe gi mapos na semana para u bendise i mana` santos i dos chumelo as Jacinta yan Franco Marto.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a si Santo Papa na si Santa Maria umesgaihon chalan i bala ni dumanchegue`.  Mannae` mit grasias pot ayudon i nanan i Sainata `nai nina` soplugue` ginen finatai.<br \/>\n****<\/p>\n<p>Si Se\u00f1or Keizo Obuchi, i primet ma`gas giya Japon, matai gi mapos na Dame\u00f1go dispues de kumama un` mes pot machuda` haga` gi titanos\u00f1a.<\/p>\n<p>Dos diniseha\u00f1a i prohimo:  Para guiya Prime Minister giya Japon gi tinilaikan i nuebo na siglu yan para u bira tatte gi homlu` na eskalera i ekonomian Japon. Ha komple i primet diniseha\u00f1a, lao dimalas sa` ti naho\u00f1g tiempo para u lie` kao i areglo siha ni ha atorisa enfin para u famauleg tatte i podu\u00f1g ekonomian Japon. Mauleg ta hahasso si Prime Minister Obuchi gi tinayuhotta pago na semana.<br \/>\n****<\/p>\n<p>Deste \u00f1gaian i dinanche `nai lache?  Estegue i dicho kuestion gi resuttan i kotte `nai kumeha si Juan N. Babauta pot mafaisengue para u huyo\u00f1g ginen i offisinan lehislatura.  Mangana si Speaker Fitial.  Konfotme si Babauta na u lagnosgue` gi halom 15 dias.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kanaha` todo tasen sanme`na giya Garapan manmapegaye banderan agaga`. Este siha na bandera ha signififika na piligro muna\u00f1go yan pumeska guine siha na lugat.  Seriosu na abiso para i publiko pot bandan hinemlo`.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-51607","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51607","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51607"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51607\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51607"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51607"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51607"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}