{"id":51734,"date":"2000-05-25T00:00:00","date_gmt":"2000-05-25T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/95ebad47-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2000-05-25T00:00:00","modified_gmt":"2000-05-25T00:00:00","slug":"95ebad58-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/95ebad58-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Sensian Imbidio gi tiempon eskases"},"content":{"rendered":"<p>Mas ke mit (1,000) na taotaota man-e`echochu` na tiempo.  Megai man-disganao dispues de man-masa\u00f1gane na esta guaha makone`.  Gi un` bakante, mas ke 40 esta 70 na taotaota man-na`halom applikasion. Trabiha ti tatutufo\u00f1g i para u fan magradua estudiante pago na sakan. Hafa este sustansia\u00f1a?<\/p>\n<p>I komunidat bisnis mampos man-inaminase nu i mafananaan` Asian Flu&#8211;podu\u00f1g ekonomian Japon yan nasion siha giya Asia.  Tinatitiye este nu difirientes lai `nai mas mafu\u00f1ot kinalamten bisinis siha guine.  I resutta?  Mas menos rinikohen kontribusion tax ya gi mismo tiempo, mas menos chochu` gi bandan bisnis.<\/p>\n<p>Pot este na rason na sumaonao i komunidat bisnis man-ayuda gi mapreparan i mafananaan` Omnibus Economic Reforms na akto pot para u pula` i ginadon siha ni mangaige gi leblota lai.  Ti matman i sanpapa` na guma` gi inapprueban este na prinepone.  Gaige este na akto pago gi sanhilo` na guma deste dos mesis malofan.<\/p>\n<p>Hafa i problema?  Hu diseseha mohon na lache suspichogho na maguguot` tatte este na akto pot sensian imbidio gi entalo` yan sanpapa` na guma`.<\/p>\n<p> Se\u00f1ores, yangin inkemprende i chinatsaga ni in`sede na umafa\u00f1ago pot sensian lache na politika, pues gaige lamayot patte gi finatso giya hamyo sa` in` has\u00f1gune i mamadedese na publiko sin nesesidat.<\/p>\n<p>Pot fabot mu\u00f1ga ma-usa i sensian imbidio sa` todo i tiempo i publiko umapagagaye i finatsun miyo.  Dispues, yangin hagas in` payune inapprueban lai sin konsiderasion,. pot sa` hafa pago na para in`  giot` tatte ennao na akto?  Hafa na para in` fa\u00f1aonao lumu\u00f1o` linala` publiko `nai manman-hula` hamyo na para in` adelanta haanen niha?  Pot fabot, fan egaga` ya in` alulaye umapprueba i ginagagao na akto siha kosake si\u00f1a ta tutuhon umaregla halom gima`ta. Dispues, mauleg in` tutuhon umeyag sumepara taotao yan asunton linahyan!<\/p>\n<p>Makat na obligasion nanan guma`<\/p>\n<p>I imahen nanan natibo ginen un` tiempo sesso ta polu gi hechuran un` palaoan yan neni gi dos kanai\u00f1a.  Entalo` diario na obligasion\u00f1a siha, debi u kahulo` gi tatalo` pue\u00f1ge para una` chochu i neni.  Gi sigiente ogaan taftaf manmata para u aregla i amotsan i tropa.<br \/>\nDispues hana` seguro na todo man-areglao antes de u fan huyo\u00f1g gi pettan sanmena.  Ti presiso na u fachochu` sa` naho\u00f1g mantension familia ginen i ginanan tatan guma`.<\/p>\n<p>Guiya este siha na tiempo `nai hasan obligasion familia tat komo apas guma`, insurance lihe\u00f1g familia yan hinemlo`, barato i apas kandet yan hanom, guaha gualo` familia ni tagualulue` pot katsu gi ginanan tatan guma`.  Manhihot i taotao siha gi hagas so\u00f1gso\u00f1g yan da\u00f1kulo sensian komunida gi entalo todos.  Manlisto hit bumaba kanaita gi checho` familia, bisino yan entero komunidatta giya Chalan Kanoa yan Susupe.<\/p>\n<p>Matulaika i kinalamten `nai sige mas ma-umenta i numeron taotaota.  Ta tutuhon man-ayao salape` para fanlihe\u00f1g familia gi hechuran guma` padet.  Maseha maipe ennao na guma` famlia, ta usune pot sesso ha bisita hit iran da\u00f1kulo na pagyo.  Esta i pottanmonedan familia mas menos para uson nesessidat.<br \/>\nEstague` tumutuhon inafuetsan nanan guma` man-espiha chochu` para u fan ayuda gi apas guma`, kareta, insurance yan otro siha mas man-lafigo` na kuentan familia.<\/p>\n<p>Makat na katgo ya pot este na rason na debi u guaha inafamauleg yan komprende gi entalo` dos umasagua.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mas ke mit (1,000) na taotaota man-e`echochu` na tiempo.  Megai man-disganao dispues de man-masa\u00f1gane na esta guaha makone`.  Gi un` bakante, mas ke 40 esta 70 na taotaota man-na`halom applikasion. Trabiha ti tatutufo\u00f1g i para u fan magradua estudiante pago na sakan. Hafa este sustansia\u00f1a?<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-51734","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51734","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51734"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51734\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51734"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51734"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51734"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}