{"id":51814,"date":"2000-05-30T00:00:00","date_gmt":"2000-05-30T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/95eca5c8-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2000-05-30T00:00:00","modified_gmt":"2000-05-30T00:00:00","slug":"95eca5df-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/95eca5df-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Pot `nos kuantos asunto siha"},"content":{"rendered":"<p>Guine gi mapos na semana, guaha kuatro na taotao giya Canada manpinino` nu bakterian mafananaan` E. Coli.  Era, guaha diskuido gi kompanian hanom `nai fumatso i makina ni lumalagnos i chlorine pot para u puno` este na bakteria.<\/p>\n<p>Gi mismo tiempo manlalagnos notisia i ahensian DEQ guiine pot masoda` dos klasen baketerian E.Coli gi tasen Garapan siha.  Este na bakteria ginen take` galago yan taotao ni mankinilili` guato gi halom tase dispues de duron uchan.<\/p>\n<p>Pot fabot atetuye este na notisia pot hinemlo` miyo mismo.  Mu\u00f1ga na estake guaha matai osino tinatme serioso na chetnot ginen E. Coli `nai para ta espipiha remedio.  Pago i tiempon inadahe.  Suhaye este siha na lugat yangin para in` keni` familian miyo manpicnic.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>I uson manda\u00f1osu siha na attifision peska deste tiempo gi tasen Obyan mona esta iya San Antonio, Chalan Piao esta Susupe ha puno` sagan fa\u00f1ochuyan guihan guine siha na tase.  Megai na koraling manpinino` ginen uson deris.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, libiano na klasen peska uson deris osino clorox.  Lao gi mismo tiempo ta pupuno` i korali\u00f1g siha `nai man-nanahgo\u00f1g guihan sanhalom pot ne\u00f1kano` yan `an tiempon ma\u00f1ada`.<br \/>\nI para u na`lo tatte i korali\u00f1g tinaka` esta dies a\u00f1os na tiempo. `Nai masusede este, taya` lugat niha i guihan sanhalom `nai si\u00f1a ha muttiplika siha.  Gi uttimo besis, hokog siempre este na mina ni hagas ta apprubebecha deste antes.  Pot fabot, maila` ta fan hita prumotehe i hihikog na minan halom tasita siha.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>I otro mina ni hihikog i hanom ni ginen i tipu` siha guine.  Mauleg ta komprende na dikiki` tano`ta siha ya pot este na rason na mandikiki` lokue` i matan tupu` gi maseha mano.  Ni kuanto na bomba `nai esta hokog hanom, guse\u00f1a na oda` binemba hulo` dispues kimason i bomba.<\/p>\n<p>Ayo na hinasso i para ta pega mas bomba gi mismo lugat tat seguro na u guaha mas hanom.<br \/>\nYangin guaha dinidamo, pues chule` un` si\u00f1ko galon na batde ya unna` bula hanom.  Dispues, chule` un` tilipas ya un` chopchup huyo\u00f1g todo i hanom guennao na batde.<\/p>\n<p>Pega maseha tres talo na tilipas hanom ya un bomba huyo\u00f1g.  Yangin guaha sineda`mo hanom, pot fabot a`aga\u00f1gyo` maseha pot para bai` ketu\u00f1go` hafa nuebo na atte sineda`mo ni tatnai talie` antes.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Antes, i kemon natibo gaige gi sanhiyo\u00f1g.  Taya` uson hanom sa` maguaduke fina` hoyu, dispues mafa` gumae` para uson familia. Matulaika esta i modun komon gi memegai\u00f1a na guma` siha.  Kanaha` todos mangai komon sanhalom.  Taya` para un` chogue soluke para un` atileg i tala\u00f1ga gi me`nan i ta\u00f1ke.<br \/>\nManmalelefa hit na este na modun komon bula na hanom ha nesessita.<\/p>\n<p>Seguroyo` na un` dia siempre u guaha sineda` uson hanom tase para komon sanhalom siha.  Lao estake u fatto ennao na tiempo, pot fabot usa mauleg i hihikog na minan hanom.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Megai na taotao fumafaisenyo` kao \u00f1gaian na tiempo `nai si\u00f1a i hospitatta guine man-emplea spesialistan korason, ri\u00f1ihon yan otro siha na spesialista.<\/p>\n<p>I asunto pot inadahe gi hinemlo` kada uno.  Ti bale emplea spesialistan korason `nai duro hit ta daflogue mantika, asiga, chupa yan maneska.<\/p>\n<p>&#8216;Nai hago mismo yumamag gigat korasonmo osino i ligan ennao na patte gi tataotaomo, ni un` makonie` spesialista ginen Uropa siempre madeklara sin ditension na sala` i kaosamo.  Uniko remedio i para u matulaika korasonmo.<br \/>\nGuaguan i gaston nuebo na korason.  Mauleg\u00f1a un` na\u00f1ga ma`aga\u00f1gmo ke un` sapet linala` familiamo pot diskuidumo.  I haanimo, hago mismo rumesponsasable.  Na metgot hao gi manhomlo` siha na eksision hinemlo`. Si Yuus Maase`!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guine gi mapos na semana, guaha kuatro na taotao giya Canada manpinino` nu bakterian mafananaan` E. Coli.  Era, guaha diskuido gi kompanian hanom `nai fumatso i makina ni lumalagnos i chlorine pot para u puno` este na bakteria.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-51814","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51814","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51814"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51814\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51814"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51814"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51814"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}