{"id":54024,"date":"2000-10-12T00:00:00","date_gmt":"2000-10-12T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/964c32d7-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2000-10-12T00:00:00","modified_gmt":"2000-10-12T00:00:00","slug":"964c32e8-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/964c32e8-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Politikan kadu` gi ti asuntota"},"content":{"rendered":"<p>Esta kumikilulog estomaguho `an guaha humuyo\u00f1g offisiat publiko pot presion gasilina guine gi tano`ta.  Kalan mohon si\u00f1a ta ribaha sin ditension, lao dimalas sa` i presio dinidikta nu i nasion siha ni prumoduduse este na attikulo.<\/p>\n<p>Ni hafa na tro\u00f1ku ta fedos pot para tana` oppan diniskontentota, i presion la\u00f1a yan gasilina ti u matulaika ginen mensahen hilo` tro\u00f1kun niyog osino gagu.  Hafa na taiguine este?  Da\u00f1kulo mampos i nesessidat este na attikulo ya ti nanaho\u00f1g cheguan ginen nasion la\u00f1a siha.<\/p>\n<p>Kontodo Estados Unidos de America para u usa i hagas hana` sah\u00f1ge na la\u00f1a para `an hafa na gotpe.  Gaige pago na sige ma-espiha koyentura\u00f1a haf` taimano `nai para u maproduse la\u00f1a ginen Alaska. Man-suette hit sa` ti popodu\u00f1g i ais guine gi tano`ta.<\/p>\n<p>\u2022   \u2022   \u2022   \u2022   \u2022<\/p>\n<p>`An matto i tiempon somnag, mas menos hanom gi tipu` iya Marianas siha. Kada masusede este, man-esalao i kabayeros politika siha na para u masatba este na problema yangin siha man-halom. Ai, gi fino` Ingles, &#8220;nice try!&#8221;<\/p>\n<p>Fakto na todo islas guine giya Pasifiko, man-dikiki` mampos fan-sagan hanom niha gi papa` tano, kontodo iya Marianas.  Pues ni haf` ya tachogue, kada matto i tiempon maipe, siempre mas menos i hanom tupu` ni ta bobomba diaramente.<\/p>\n<p>Gi primet lugat, megai esta na taotaota mafa` uson niha i kemon sanhalom `nai todo umusa, diaramente.  Pues kada un` ho\u00f1u` i tala\u00f1gan komun sanhalom, machuda` huyo\u00f1g i hanom esta`i paip` sewer.  Fuera de ennao, guaha lokue` uson hanom para umo`mag, mamagase, yan preparasion ne\u00f1kano`.<\/p>\n<p>Yangin tana` fan da\u00f1a todos i gima` yan kometsiante gi uson hanom diaramente, a\u00f1gogho na megai ta u`usa ke hafa guaha gi tipu` siha ni ta bobomba kada dia.  Pues haye na kabayero para u esalao na biahe pot hanom, maase` ya basta i dinage gi publiko. Akseptao na dikiki` sagan hanomta, pues dididi` ha` lokue` na kantidan hanom guinahata. Pot esso na kada uno debi u eksisia prinisetban este na attikulo diaramente lokue`.<\/p>\n<p>\u2022   \u2022   \u2022   \u2022   \u2022<\/p>\n<p>I patgon, kalan un` tro\u00f1ku, si\u00f1a un` dobla sensia\u00f1a ginen satton siha na fina`gue hafa mauleg pot para u eyag man-osge deste pinatgo\u00f1a. Yangin ti un` fanue` hafa chachala\u00f1a asunton respeto yan hinimidde, pues a\u00f1gogho na ni guiya mismo ennao na patgon ti u respetan maisague`.<\/p>\n<p>Gi halom linahyan mas `nai anog haye man-makreansa mauleg nu i ma\u00f1ainan niha.  Man-motmut respeto, man-humidde gi hilo` un` finiho`, ya esta sumen na`banidosu `nai siha mismo umekstende kanai niha para un` ma-ayuda tat komo finatinas ne\u00f1kano` para linahyan.<\/p>\n<p>Mampos ha gogomgum korasonta yangin ta fagchae este siha na klasen famaguon. Lao klaro na i mauleg yan antao na ma\u00f1an niha mafatto ginen i dos saina gi gima`.  Pago yangin otro klase sineda`mo, pues tu\u00f1guon` na ni mismo sainan niha kesibaye siha areglon halom guma`.<\/p>\n<p>\u2022   \u2022   \u2022   \u2022   \u2022<\/p>\n<p>Ti offisiogho este tafa` kustumbre i chiko. Mmmm, adahe sa` hombre disipulon Jesukristo guaha ma\u00f1iko lao ha benden \u00f1aihon i Saina. Dios miho! Mauleg\u00f1a i man-\u00f1gi\u00f1ge` sa` ni pao masahalom Sabalo ti u matu\u00f1go, di ba? Ai, mampos bula na chiko pago na tiempo esta na`fugo. Si Yuus Maase` yan ghilisow!<\/p>\n<p>Strictly a personal view. John S. DelRosario Jr. is publisher of Saipan Tribune.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esta kumikilulog estomaguho `an guaha humuyo\u00f1g offisiat publiko pot presion gasilina guine gi tano`ta.  Kalan mohon si\u00f1a ta ribaha sin ditension, lao dimalas sa` i presio dinidikta nu i nasion siha ni prumoduduse este na attikulo.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-54024","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54024","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54024"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54024\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54024"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54024"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54024"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}