{"id":55019,"date":"2000-12-05T00:00:00","date_gmt":"2000-12-05T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/9664ee4d-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2000-12-05T00:00:00","modified_gmt":"2000-12-05T00:00:00","slug":"9664ee60-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/9664ee60-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Pot chetnot HIV\/AIDS"},"content":{"rendered":"<p>Magahet na deste nigap na haane hu tutuhon dumiskute pot chetnot AIDS\/HIV layeye pot malgnos nuebo na infotmasion na tumalo tatte este na peste gi tano`ta.<\/p>\n<p>I chetnot gaige primera besis na i lalahe kumakatga rason na mas i lahe diskuidao pot hinemlo`\u00f1a ke palaoan.  Dispues, mas lokue` i lahe batbaro yan diskuidao gi uson `an usan hagua gi amot bineno.  I palaoan mas gai inadahe metgot gi inadahen hinemlo`\u00f1a.<\/p>\n<p>Todo klasen mattiro talie` guine siha gi alacha `nai pago humalom Marianas i amot bineno (shabu osino ais).  Mauleg na numeron familia man-diestrosia lao hagas metgot na ma\u00f1gilisyano.  Kumokas i hagas fitme na pogse` ni gumuguot` ennao siha na familia sa` matutuhon i uson amot bineno.<\/p>\n<p>I tata otro ha` buska bidada\u00f1a.  `Nai sumaonao i nanan guma`, mas madisgrana i inetnon familia, piot `nai ma\u00f1aonao i famaguon gi uson mismo bineno.  Kada uno konsu chalan\u00f1a, deste despitdisio gi dididi` na ginanan kada uno ni ginen mana` hahalom i pottamonedan familia.  Matto gi machalapon i tropa `nai i futturon kada uno mamatmos dispues gi halom tasen disareglo.<\/p>\n<p>Guine gi alacha, ha bisitayo` un` prohimo pot gitala, buente pot ha tu\u00f1go` na hagas dadandanyo`.  Hu apasa $400 pesos lao dispues hu soda` i i instrumento inyon lahi\u00f1a.  Hu nana`lo i gitala ya hu faisen tatte i prohimo nu i salape`ho.  Dimalas dispues i prohimo ya umahnanao ti ha apaseyo` tatte.  Pot sesso hana` fa\u00f1ienteyo`, hu dispensa pot para u deskansa gi madisponi\u00f1a.  Ti didog problema este na chinatsaga soluke matai dispues i prohimo pot uson ais osino shabu.<\/p>\n<p>I madisgranan familia i mas sumen na`chatsaga gi uson ais\/shabu.  I patriatkan familia ha chule` chalan\u00f1a.  I nana lokue` tatatte gi diskuidon obligasion\u00f1a.  Uttimo\u00f1a, i lahe ha tutuhon bumende kosas\u00f1a siha.  I asagua\u00f1a, kontodo guiya ha tutuhon bumendegue` pot para unna` nahu\u00f1ge fahan ais\/shabu.  Ti ho\u00f1giyon na si\u00f1a un` disiente na palaoan ha atrebi yumute` \u00f1aihon i onro\u00f1a pot amot ais\/shabu.<\/p>\n<p>Hu lie gi halom man-atu\u00f1go`ho hafa uttimo\u00f1a `nai man-kinene` nu i fottilisan ais\/shabu.  Parake-gue` si datsala nu i futuron famaguon\u00f1a yan unro\u00f1a.  Komprendiyon sa` mau`udai gi mapagahes amot bineno.  Matto gi diskalentao hinasso\u00f1a.  De hemunos kao guaha agupa` komo chumupa ais ya sumiha yan maseha haye na bingano.  I famaguon gi gima` makonsidedera hafa masusesede.  I fiet na asagua\u00f1a guiya umatetende i nesessidat famaguon niha.  Lastima!<\/p>\n<p>Yangin un` lie` na guaha gi familia umu`usa ais osino shabu, mu\u00f1ga maditene i asunto ya ensegidas fan gagao ayudo para ennao na membron familia.  Ha nesessita i prohimo(ma) ayudo.  Mu\u00f1ga maripot ensegidas gi atoridat sa` ayudo ha nesessita ennao na membron familia.<\/p>\n<p>Libiano para baiho` na` halom gi DEA haye este siha na taotao.  Lao taya` para baiho satba yangin mapreso ennao na prohimo, piot ya padre osino madre de familia.  Mas ta sa`pet i famaguon niha `nai todo i dos gaddon gi tatten pottan i preso.  Pasensiaye ya un` famaisen ayudo sa` hu\u00f1gan, ayudo manesessita ti kalabosu.  Maila` ta fan apasensiaye guine na punto pot para ta ayuda maseha haye na chetluta i basnag guine na hoyu.  Nae` nu i ayudumo.  Mu\u00f1ga maguot` petsonamente sa` sumen chatsaga finapopos\u00f1a pago.  Fan ayuda!  Si Yuus Maase` yan ghilisow!<\/p>\n<p>Strictly a personal view. John S. DelRosario Jr. is publisher of Saipan Tribune.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Magahet na deste nigap na haane hu tutuhon dumiskute pot chetnot AIDS\/HIV layeye pot malgnos nuebo na infotmasion na tumalo tatte este na peste gi tano`ta.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-55019","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55019"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55019\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}