{"id":55497,"date":"2001-01-09T00:00:00","date_gmt":"2001-01-09T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/969a7d50-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2001-01-09T00:00:00","modified_gmt":"2001-01-09T00:00:00","slug":"969a7d63-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/969a7d63-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Tinilaika siha gi tiempo"},"content":{"rendered":"<p>Gi hinalom i nuebo na siglu, ha kikilili` halom man-adbansao siha na tinilaika.  I kuestion:  Hafa taimano `nai si\u00f1a ta adelanta i kualidat lina`la` i taotaota?  Un` seriosu na kuestion na debi todo patte gi komunidat Marianas u da\u00f1a pot para umadiskute este na attikulo.  Presiso na u guaha un` mapa `nai todos ma\u00f1aonao gi un` finiho`.<\/p>\n<p>Buente mauleg ta tutuhon diniskuten este na asunto gi pisun maseha mano na komunida gi tano` demokrasia:  I Familia.<\/p>\n<p>Antes, todo kinalamtenta gaige un` fitme na pogse` ni gumogodde pisu yan haligen familia.  Fitme na pogse` sa` apmam na tiempo de ha sustene un` metgot na pisun yan haligen familia.  Guiya este i dina\u00f1a` todo familia, sige huyo\u00f1g gi se\u00f1gso\u00f1g siha yan komunidat entero iya Marianas.<\/p>\n<p>I man-bibisnis (maseha dikiki` na bisnis), inibliga kada membron familia na u fan ayuda.  Yangin estudiante hao, siempre un` saonao man-ayuda gi finagpo` eskuela.  I checho` ha inkluso muna` gasgas estante yan lateria, man-bali yan man-lampasu `an mahuchom tenda gi oran `las nuebe.  Este na pattisipasion membron familia, diario.<\/p>\n<p>I familia ni man-guagualo`, siempre u fan hanao i famaguon gi finagpo` eskuela para u fan man-ayuda hafa i tinago` tata yan nana.  Ha inkluso man-dismonta, man-guasan gi entalo` tinanom, mananom, man-rega, muna` chochun pinegsai, mu\u00f1gayo antes de minachom atdao.  Dispues, man-arikohe ya ha bira siha tatte gi gima` ya manda\u00f1a gi fina` sena.<\/p>\n<p>Hafa i punto guine?<\/p>\n<p>I pattisipasion checho` familia, kao bisnis osino gualo`, ha sede i famaguon yan ma\u00f1ainan niha man-da\u00f1a gi megai\u00f1a na kinalamten niha.  I mas impottante i guaha kualidat na tiempo gi entalo` saina yan patgon man-madi\u00f1gan mientras sige mona i checho`.  Kada uno ma-introduse ya malulog na debi un` fachuchue` yan masahalume todo nesessidatmo.<\/p>\n<p>Este na chalan i hagas ta falofane antes mali\u00f1go gi batidan modetno na modun linala` guine gi tano`ta.  I hagas fitme siha na tradision man-kreansan patgon tinilaika nu i television, video yan otro siha na tane` ni ti man-homlu` na modu para i famaguonta.  Man-matto hit guihe na eskalera `nai kontodo obligasionta komo saina tanae` guato i maestra yan maestro gi eskuela.<\/p>\n<p>Man-tinane` hit nu i dibusionta diariamente `nai adumididi` ta sotta obligasionta guato gi otro tat komo maestro yan maestra.  Gi mismo tiempo, man-malefa hit na kada patgon gi familia mauleg na fina\u00f1ago.  Guiya lokue` ha espipiha haf` taimano `nai para u kesoda` futtuna\u00f1a.  Libiano man-osge lao ha nesessita na umapipet gi tutuhon.<\/p>\n<p>Lao lotgun hao gi obligasionmo.  Un` dis-attende nesessidat niha.  Humanao dispues i patgon man-espiha otro ni munae`gue` attension.  Estegue` na patte gi haani\u00f1a `nai mababa un` chalan `nai ni guiya mismo ti kapas dumetetmina kao kombene i ha petsisige.  Gigon guaha munae` attension, gaddon.  Lao, kao propio yan kombene na dina\u00f1a yan mismo man-hoben ni man-ma\u00f1ega lokue` attension saina?<\/p>\n<p>Ti si\u00f1a hu apunta hafa mauleg para in` chegue gi un` pisu ni hagas fitme na halige gi man-kreansan patgon.  Megai na bisnis man-mali\u00f1go deste bente a\u00f1os na tiempo.  I gualo` familia hagas manma-atkila.  Bula mampos tane` yan dibusion `nai chinema` i dos saina na una` guaha satton na attension gi nesessidat famaguon niha.<\/p>\n<p>Yangin ti ta aregla este na patte gi modetno na linala` natibo, mas siempre u potlilo i fitme na pogse` dina\u00f1a familia.  Gaige este na asunto gi dos patman kanai miyo komo ma\u00f1aina.  Si Yuus Maase` yan ghilisow!<\/p>\n<p>Strictly a personal view. John S. DelRosario Jr. is publisher of Saipan Tribune.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi hinalom i nuebo na siglu, ha kikilili` halom man-adbansao siha na tinilaika.  I kuestion:  Hafa taimano `nai si\u00f1a ta adelanta i kualidat lina`la` i taotaota?  Un` seriosu na kuestion na debi todo patte gi komunidat Marianas u da\u00f1a pot para umadiskute este na attikulo.  Presiso na u guaha un` mapa `nai todos ma\u00f1aonao gi un` finiho`.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-55497","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55497","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55497"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55497\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55497"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55497"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55497"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}