{"id":56494,"date":"2001-03-06T00:00:00","date_gmt":"2001-03-06T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/96cc48a2-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2001-03-06T00:00:00","modified_gmt":"2001-03-06T00:00:00","slug":"96cc48b8-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/96cc48b8-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Mas chatsaga na kinalamten"},"content":{"rendered":"<p>Majoria gi bisnis Japones umekspressia na da\u00f1kulo dinidan niha na esta muna`lo tatte i ekonomian iya Japon.<\/p>\n<p>Hafa relasion\u00f1a este yan iya Marianas?<\/p>\n<p>Gi ti mapot na manera, kada umachem iya Japon sa` ma\u00f1om, mas fotte na sago pumalo`pu` hit, dispues tinatitiye nu i otro seriosu siha na chinatsaga guine.<\/p>\n<p>Kulan mohon todo mauleg kinalamtenta na tiempo.  Mas tana` presiso mapresetban imbarasos ke satbasion man-sustansiao siha na asunton linahyan.  Entre este osino man-sisikat i timunero gi siyan niha nu i ma\u00f1ge` kadun to`la\u00f1g dispues de amotsan taloane.<\/p>\n<p>I na`mase` gi este siha na diskuido i manatatte na famguon.  Kada sakan na ta diskuida hit, ta umenta tres a\u00f1os i chinatsaga para i siha.  Konsidera hafa mamamaila` para na famaguon gi halom tasen diskuido.  Megai para u fanai checho`, ni tampoko ina\u00f1gogho na guaha satton na preparasion para siha.  Estegue` i muna chachatsagoyo` na tiempo.<\/p>\n<p>I diskuido gaige na ta sotta ha` i man-bibisnis para u espihan maisa siha gi halom un` da\u00f1kulo na chubaskon chinatsaga.  Hafa problema\u00f1a este na atetu para i otdinario gi se\u00f1gso\u00f1g siha?<\/p>\n<p>Fine`nina mauleg ta komprende na i gobietno ti bisnis na otganisasion.  Tai obligasion mama` ganansia.  Gaige este na obligasion gi man-bibisnis siha.  I komunidat bisnis mas ke dos mit (2,000) humuchom pettan niha deste kuatro a\u00f1os malofan.  Hu\u00f1gan, guaha nuebo 2,000 talo na bisnis man-halom.  Lao kaiha para estake u tutuhon kontribusion tax taimano antes de podu\u00f1g ekonomia.<br \/>\nMientras sige ta dibina hafa humogse hit, mas siempre u didog i chinatsagan i taotaota entalo` pago yan esta i sakan 2005.  U fatto siha didog na chinatsaga, kontodo menos na fondu gi kahan publiko.<\/p>\n<p>Este na chinatsaga da\u00f1kulo na pinadese para memegai\u00f1a na taotao guine.  Da\u00f1kulo lokue` i chansa para umaribaha i numeron empleao gi katkuet atmos banda&#8211;gobietno yan industria siha. Entre este osino tai bali i pagamiento ni para umaresibe ni man-machochochu` sa` gueko i kahan publiko yan praibet.  Ni ba\u00f1ko tai konfiansa gi check gobietno.<\/p>\n<p>Kontodo rinikohen kontribusion u tunog mas ke pago.  `Nai masusede este, kumeke ileg\u00f1a lokue` na i setbision pubiko mas maribaha.  Uttimo\u00f1a, kulan hit un` miserable na familia gi lamasan chumocho ni sige man-mumo sa` tinaho\u00f1g i maplanta na sentada.<\/p>\n<p>Ti hu diseseha na umasusede este, lao estague` i mamamaila` para iya Marianas ginen podu\u00f1g ekonomian Japon yan Asia ni ta atisa `nai duro i lehistatura gi mapos na sais a\u00f1os de mama` i temtom pot areglon linahyan.  Pago ta padedese i na`tata na areglo siha ni fuma\u00f1ago mas disareglo.<\/p>\n<p>I man-da\u00f1kulo siha na kometsiante ha upos iya Marianas `nai malie` i disareglo pot bisnis guine. Umafagcha` yan mababan metkao giya China. Megai\u00f1a man-hanao guato sa` mas da\u00f1kulo i appottunidat mama` ganansia ke iya Marianas.  Para i sigiente dies a\u00f1os, taya` nuebo na industria para u halom guine gi tano`ta fuera ke hafa gaige pago&#8211;turista yan sastre. Ni uno gi dos fitme haligen niha.<\/p>\n<p>I industrian turista mas u chafleg gi sigiente si\u00f1ko esta dies a\u00f1os na tiempo.  Mientras ti kalalamten iya Marianas para u ketu\u00f1go` hafa na mauleg ha petsige i mismo industria giya Guam, mas siempre ta lu\u00f1o` i bandata guine na patte gi ekonomian tano`ta. Afa\u00f1ielos, homhum i sanmena, destrosiao i santatte, maila` ta fan a`sustene sa` madog i gailaide`ta. Si Yuus maase` yan ghilisow!<\/p>\n<p>Strictly a personal view. John S. DelRosario Jr. is publisher of Saipan Tribune.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Majoria gi bisnis Japones umekspressia na da\u00f1kulo dinidan niha na esta muna`lo tatte i ekonomian iya Japon.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-56494","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56494","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56494"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56494\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56494"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56494"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56494"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}