{"id":56797,"date":"2001-03-22T00:00:00","date_gmt":"2001-03-22T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/96dc08c4-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2001-03-22T00:00:00","modified_gmt":"2001-03-22T00:00:00","slug":"96dc08d5-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/96dc08d5-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Pot `nos kuantos asunto"},"content":{"rendered":"<p>Kada uttimon semana, he sugon i karetaho luchan yan katan deste Afet\u00f1a esta As Matuis.  Sige hu adu` kao guaha adelanto gi hagas man-mapega siha na abiso pot atkilon man-da\u00f1kulo siha na fasilidat para offisina osino tenda.<\/p>\n<p>Esta pago man-gagaige ha` i tablon siha.  Taya` tinilaika deste tres a\u00f1os malofan.  Kontodo i man-due\u00f1o fumafaisenyo` para bai` aligaoye siha taotao ni si\u00f1a umatkila lugat niha.<\/p>\n<p>Este na se\u00f1at sumen na`chatsaga sa` mampos maribaha i kantidan bisnis deste ke podu\u00f1g ekonomian Japon gi 1997.  Ginen este, maribaha pareho i rinikohen kontribusion tax.  Mas menos guaha gi kahan Marianas para uson setbision publiko.<\/p>\n<p>Ginen este na chinatsaga na makat ta apase i kuentan setbision hospitat giya Guam yan Honolulu.  Megai lokue` otro siha kuentan gobietno sumen makat mana` empas gi presente na kondision i ekonomian tano`ta.<\/p>\n<p>Matto gi hana` tristeyo` i masusesede pago.  Mas lokue` ha estotbayo` hafa mamamaila` para i famaguonta gi hilo` i presente na chinatsaga.  Kontodo fondun para scholarship maribaha.  Ti hu tu\u00f1go` hafa otro para u inaffekta nu i sige ha` sulon na pisun ekonomia.<\/p>\n<p>Buente lokue` mampos da\u00f1kulo na ekspektasion hu pepega ginen i man-ma`gasta.  Lao haye otro para ta sogne `nai siha mismo umatrebi siha gi checho` linahyan sa` mangai konfiansa na si\u00f1a ha aregla i problema.  Klaro na megai ti kumomprende memegai\u00f1a na asunto sa` man-dini\u00f1go nu i tiempo.<\/p>\n<p>Sumen presiso na pa`go na botasion in` fa\u00f1aonao humusga sin pattida haye gi magahet i listo yan kapas fumana` dibuenamente este siha na finatsu ya u aregla sin u tunan maisague`.  Ti man-dage ayo na fino` kuentos i ileg\u00f1a:  &#8220;I ma`pos ha indidika hafa mamamaila`&#8221;.  Gi ti mapot na manera, yangin baba tinituhonmo, pues baba para finagpo`mo.  Seha tatte un` rato ya un` atan dinuebo hafa i asunto kosake seguro hao na un` komprende i un` fafana`.<\/p>\n<p>\u2022   \u2022   \u2022   \u2022   \u2022<\/p>\n<p>Man-\u00f1ahlala\u00f1g:  Ha faisenyo` un` amiguho hafa ti si\u00f1a hu kano` komo daibetes.  Hu oppe na ti ennao hu keketu\u00f1go` soluke hafa si\u00f1a hu kano` pot para bai` kontinua homlu`.  Kumeke ilegho, espiha hafa i si\u00f1a, de hemunos hao umaligao i chaot`mo.<\/p>\n<p>\u2022   \u2022   \u2022   \u2022   \u2022<\/p>\n<p>Mamaisen i amigaho haf` taimano para tu\u00f1go`\u00f1a na guaha i asagua\u00f1a ha balistrerekes.  Hu dage na siempre sesso i asagua\u00f1a ha sa\u00f1gan dos palabras:  Sese yan peeling.  Era, i primet kulan fino` Chino; i segundo fino` i lancho.<\/p>\n<p>Un` semana dispues ileg\u00f1a nu guaho na tatnai ha sa\u00f1gan i asagua\u00f1a i dos palabras ni hu mente.  Ayo ha sasa\u00f1gan i &#8220;naman&#8221; yan &#8220;pechai&#8221;.  Pot no u gera yan i asagua\u00f1a, hu ta`lon dumage na fanaan` fino` Indonesian yan Arabian i ha huhu\u00f1gog`.  Esta pago ha e`eku\u00f1gog i asagua\u00f1a gi maigo`\u00f1a.  Ai de dios este i che`cho` konkabido.<\/p>\n<p>\u2022   \u2022   \u2022   \u2022   \u2022<\/p>\n<p>Masa\u00f1ganeyo` na mampos fotmat i mataho ya kao si\u00f1a bai` chachaleg maseha dididi`.  Hu praktisyo` gi halom karetaho chumaleg.  Lao `nai kanaha` hu kano` dagan un` da\u00f1kulon karea, pumarayo` osino mas na`ma\u00f1ao fasuho.  Tatnai `sisida lao naturatho i baban mataho ni ti pumareho yan intension ginen i korasonho.  Dios miho Iku problemamo!<\/p>\n<p>Strictly a personal view. John S. DelRosario Jr. is publisher of Saipan Tribune.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kada uttimon semana, he sugon i karetaho luchan yan katan deste Afet\u00f1a esta As Matuis.  Sige hu adu` kao guaha adelanto gi hagas man-mapega siha na abiso pot atkilon man-da\u00f1kulo siha na fasilidat para offisina osino tenda.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-56797","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56797","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56797"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56797\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56797"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56797"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56797"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}