{"id":56881,"date":"2001-03-27T00:00:00","date_gmt":"2001-03-27T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/96e67340-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2001-03-27T00:00:00","modified_gmt":"2001-03-27T00:00:00","slug":"96e67351-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/96e67351-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Li\u00f1guahen Natibo"},"content":{"rendered":"<p>Guaha un` sabion sabanan iya Appalachia chumanda uson li\u00f1guahen natibo komo patte gi leksion estudiante siha giya Guam gi mapos na semana.<\/p>\n<p>Buente ti ha intended i prohimo chumalegua` sekos\u00f1a, lao monhayan hana` kalaskas yan fumatta i tai respetu\u00f1a gi uson li\u00f1guahen natibo, li\u00f1guahen tano`.<\/p>\n<p>Malefa i prohimo na kontodo guiya mismo mafa\u00f1ago-gue` yan li\u00f1guahi\u00f1a, ya soluke tai li\u00f1guahe-gue` taimano i neguru giya America, mauleg\u00f1a ha` mohon `an ha dispacha i asunto.<\/p>\n<p>I li\u00f1guahen maseha haye na rasan taotao gi entero elmundo, solu sasyan ni umabibiba i likido na tradision natibo.  Ginen ennao na sasyan `nai ma-adelalanta haanen niha deste inestablesen inakomprende, pas gi halom komunida yan otro siha benefisioso na che`cho` linahyan.<\/p>\n<p>Na`mase` i prohimo sa` buente makat doblan fino` Chamorro (yangin sumasaonao patgo\u00f1a gi leksion fino` Chamorro).  Hu\u00f1gan, magahet na tai uso i li\u00f1guahen Chamorro gi kinalamten diaro na lina`la` taotao gi operasion bisnis yan otro offisio siha.  Lao, taya` lokue` binaba\u00f1a i para un` saonao rumespeta i tradision i taotao `nai ti patte hao petmanente guihe na komunida.<\/p>\n<p>Petsonatmente, hu na` sesetbe li\u00f1guahiho guine na pahina gi gaseta sa` estegue` uttimo yan tai achaigua na atmas ni sumede hit umabiba hafa dipotsihe sustansian natibo guine siha na islas.  Estegue` na li\u00f1guahe `nai malulog`yo` nu i ma\u00f1ainaho deste respeto, hinimidde, minaase` gi prohimuho ni mamadedese osino poble, yan otro siha fitme yan appruebao na tradision natibo.<\/p>\n<p>Megai dodobla\u00f1a i fino` Chamorro na makat un` usa gi fino` English sa` ensegidas mali\u00f1go i sustansia\u00f1a.  Achogha` ositan, gigon fumino` English hao, mali\u00f1go sustansia\u00f1a i un` sasa\u00f1gan.  Pot ihemplo:  Gi finagpo` gera (duranten i tiempon Navy guine) umasoda` un` talayero yan un` offsiat Navy gi kanton tase.<\/p>\n<p>Kasadules i prohimo ya hagas malago` gai paki para an` humanao umebinado gi hegso` San Juan yan Kanat i Edot osino Obyan.  Ha atan i offisiat Navy para u sa\u00f1gane nu i intensio\u00f1a lao makat sa` tiha tu\u00f1go` fino` English.<\/p>\n<p>Lao ha batbaruye ya ileg\u00f1a:  &#8220;Hey, Joe, you like chenye` (change) one pukpak (gun) with be` (young calf)?&#8221; Ni kuanto sa\u00f1ganmo nu este na palabras gi fino` English, tai sabot ya solu un` saulag taimano `nai masa\u00f1gan orihinatmente gi fino` broken Chamorro English `nai gai sustansia i asunto.<\/p>\n<p>Achogha` para un` apagat i sesso trabut na patgonmo.  Mas si\u00f1a unna` ma`agim i patgon gi fino yan pasensia na fino` Chamorro ke fino` English.  Megai na dobla siempre ti ma\u00f1aonao gi `nai un` kuentutuse i patgon para u tulaika modu\u00f1a.  Kontodo guiya mismo umeku\u00f1gog` sa` mampos sumen na` humidde i pa\u00f1gpa\u00f1g li\u00f1guahen natibo.  Yangin un` sablasus apli\u00f1g na fino` English, guse`\u00f1a ha kuestiona hafa un` keke sa\u00f1gan sa` ni guiya ti mafana`gue nu i fatsu na fino` English.  Dios miho!<\/p>\n<p>Atetuye umusa i fino` natibo kosake u fan banidosu i famaguonta nu tradision natibo gi man-mamamaila` siha na tiempo.  Yangin ti ginen este hao ya ti konfotme hao nu i leksion li\u00f1guahen mame gi eskuela, pues fannae` respeto sa` hombre hame in` respeta hafa li\u00f1guahimo.  Si Yuus Maase`!<\/p>\n<p>Strictly a personal view. John S. DelRosario Jr. is publisher of Saipan Tribune.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha un` sabion sabanan iya Appalachia chumanda uson li\u00f1guahen natibo komo patte gi leksion estudiante siha giya Guam gi mapos na semana.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-56881","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56881","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56881"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56881\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56881"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56881"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56881"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}