{"id":5735,"date":"2012-03-19T06:05:50","date_gmt":"2012-03-19T06:05:50","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=5735"},"modified":"2012-03-19T06:05:50","modified_gmt":"2012-03-19T06:05:50","slug":"mapuan-galaide-iya-marianas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mapuan-galaide-iya-marianas\/","title":{"rendered":"Mapuan galaide iya Marianas"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Namatman i linau, dilubiu, pagyu yan hinalom tasi (tsunami) gi linala\u2019 i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g. Ya para todu i pinadese, sige ha\u2019 ma\u00f1garera i man-ma\u2019gasta kulan no siakassu.<\/p>\n<p>Kau hayun niha malipan maisa siha gi chagu\u2019 gi halom sumen makat na chubaskon lina\u2019la\u2019 kontra i tautau niha mismu? Kau propiu i para umafa\u2019 taya\u2019 i sumen seriousu na chinatsagan i tanu ginen hilu\u2019 aire? Na ti yangin manunog u fan mas hihot yan i pinadesen i tautau siha ni ha represesenta gi hegsu\u2019 i Deni? Hafa na mampos oppan i ma\u00f1an fanda\u00f1gu ke hai\u2019las?<\/p>\n<p>Yangin primet sustansian representasion gi publiku i mapegan interest i tautau giya monana, pues hagas taigue este na sensia gi halom man-ma\u2019gasta siha. Entre maleletke i asuntu kulan fugun manog sa\u2019 taya\u2019 si\u00f1a ma-offrese gi maneran satbasion probleman linahyan ya man-e\u2019ensinahyau para u fan hagu\u00f1g un\u2019 ratu. Ke lau ti in\u2019 atrebi hamyu inefresen ayudu para i publiku?<\/p>\n<p>Dispues de inna\u2019 rindondu oriyan apuya\u2019 miyu ginen i sueddu ni mafattu ginen inapasen mame tax, magahet na sumen taya\u2019 satton yan antau na ineppe si\u00f1a innae\u2019 i publiku pot satbasion lina\u2019la\u2019? Na ti lamayot patte hamyu muna\u2019 mas tailaye gi hilu\u2019 taya\u2019 bindan miyu gi alacha \u2019sino dos a\u00f1os na tiempu? Ma\u00f1gge confitmasion &#8220;biba&#8221; yangin ti in\u2019 sedi na u fali\u00f1gu gi hilu\u2019 munton dinage. Fan gai mamahlau sa\u2019 ti kaduduku i publiku!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Esta ti impachu i publiku lau fatigau lumie\u2019 na memegai\u00f1a besis ti in\u2019 ti\u00f1gu chochogue\u00f1a satton yan antau na che\u2019chu\u2019 linahyan. Si\u00f1a batbaru un\u2019 atrebi hau gi ti fafayimu. Lau ennau na sensian muron u fagpu\u2019 na eleksion. Naho\u00f1g na da\u00f1u esta in\u2019 pega gi matan publiku ya ni unu giya hame bachet, ta\u00f1ga \u2019sino udu. Siempre u oppan i sentimenton mame na biahe sin ditension ya tana\u2019 fagpu\u2019 gi presisu na tinilaika.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Este i kada ratu i man-ma\u2019gasta man-asablasus gi gaseta interisimu che\u2019chu\u2019 muron. Kulan estorian todu man-listu para u fan malag As Matuis, lau sige naya man-liliku\u2019 ma-aliligau i yabin kareta. Lau ni unu lumie\u2019 na hagas ha\u2019 i yabi gi saga\u00f1a (ignition). Buente bisiu i para u fan afaisen pot para umana\u2019 kalaskas sekus niha sin presisu. De dios mihu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Ha faisenyu\u2019 amiguhu Magoo hafa na duru man-ku\u00f1kurahe i gobietnu yan presidenten i sanhilu\u2019 na guma pot dibin administrasion gi Fondun man-ritirau.<\/p>\n<p>Ineppe as Kindu: &#8220;Ti listu i gobietnu umembrasa responsablidat\u00f1a ya pinega gi saga\u00f1a \u2019nai finaisen nu i presidente para u tachu ya u famatinas antau yan satton na disision pot APAS dibi para i fondu&#8221;.<\/p>\n<p>Yangin esta ni hafa na atten politika tai mamauleg, pues propiu na u guaha disision ginen i magalahe kau para tafanai guiguine ha\u2019 pat guaha enfin ineppe \u2019nai si\u00f1a ha satba i linala\u2019 mas ke sais mit na man-ritirau.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>I fumabobot casino ma\u00f1gekuentos gi mismu tiempu na u saga i tanu\u2019 man-indihinau gi halom natibu pot no u guaha mas aminasu gi kuttura yan tradisiont tanu\u2019. Ti umaya i man-sa\u00f1gan yan machochoneg ot casino. Mas tinilaika i modun linala\u2019 natibu guine ke hafa talie\u2019 deste antes. Man-mafa\u00f1agu mas problema para i tautau yan otru siha modun lina\u2019la\u2019 ni hagas estra\u00f1geheru para i natibu. Si\u00f1a in\u2019 rikonose posision miyu maseha para inna\u2019 konsiste pot primet biahe?<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>I finu\u2019 mimiyu kulan un\u2019 dilinkuente na saina ni sige ha sa\u00f1gane famaguo\u00f1a na mu\u00f1ga man-gimen maneska lau kada pue\u00f1ge ha u\u00f1gag-gue\u2019 estake togpu\u00f1g. Yangin mu\u00f1ga hau na u guaha mas aminasu gi kutturan natibu, pues huchum i pettan sanmena kosake hita ha\u2019 yan hita tafan a\u2019afana\u2019 diariu. Kontodu television yan gaseta siha u fan mahuchum fuetsau.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>I publiku pumadedese todu bidan muron gi inadisgustun man-ma\u2019gas niha. Todu sumasa\u00f1gan na guiya i dinanche. Lau \u2019nai ta ebalua kabales, taya fitme na ineppe masa\u00f1gan fuera ke huegon politika pot para u fanlihe\u00f1g \u00f1aihon un\u2019 ratu mientras mahahassu hafa mauleg na dinage para u labla talu i publiku. Gi finu\u2019 un\u2019 saina, chadeg\u00f1a magacha\u2019 un\u2019 dakun ke un\u2019 ke\u2019yau. Hafa mohon?<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Buente pot hinalom tiempun maipe na mampos diskalentau kontodu relasion man-ma\u2019gasta siha. Haye ha\u2019 un\u2019 atan fumofofu kulan torun agaga\u2019 gi halom pastahe. Estira pinasensian miyu ya in\u2019 atetuye satbasion asuntun linahyan siha. Innague\u2019 mina\u2019 man-manhula\u2019 hamyu guine gi alacha. A` Saina!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Namatman i linau, dilubiu, pagyu yan hinalom tasi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-5735","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5735","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5735"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5735\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5735"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5735"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5735"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}