{"id":8242,"date":"2012-04-16T00:49:26","date_gmt":"2012-04-16T00:49:26","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=8242"},"modified":"2012-04-16T00:49:26","modified_gmt":"2012-04-16T00:49:26","slug":"sumen-makat-na-karera","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sumen-makat-na-karera\/","title":{"rendered":"Sumen makat na karera"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Sessu na tiempu man-fofu hit pot guaguan apas utilidat, hinemlu\u2019, gaselina yan prebension familia. Inatisa este \u2019nai ma-utot oran cho\u2019chu\u2019 \u2019sino guaha mana fan para ginen i offisiun niha. Komprendiyon i minala\u2019et gi publiku. Mas lokue\u2019 mala\u2019et \u2019an talie\u2019 man-brabu na setbiente siha gi Hegsu\u2019 I Deni ma-usune man-losus dispues de amotsan talo\u2019ane.<\/p>\n<p>Hu komprende na ni unu si\u00f1a tumulaika presiun bariles la\u00f1a gi metkau elmundu. Lau kau este ha\u2019 uttimo\u00f1a i asuntu ginen i man-sabiu gi hegsu\u2019? Taya\u2019 magahet otru chachala\u00f1a este pot para u ma-alibia i sapet gi publiku?<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i amiguhu Magoo na buente propiu yangin umeku\u00f1gog ham palabras siha ginen i umatrebi siha man-kandidatu na sakan. Ke lau yangin fatsu, magahet na u guaha lamauleg na ineppe ginen siha? Na ti man-yayas esta gi maripiten mismu gueku siha na offresimientu?<\/p>\n<p>Lau yahu este na karera sa\u2019 siempre lamegai gumotde hila\u2019 niha gigun magu\u2019ot i tubu. Oran chaleg ya nihe ta fan hita man-mata\u2019cho\u00f1g ya ta eku\u00f1gog i man-fatigau siha na kandidatu. Tarehata ma\u00f1aleg na biahe; pues namaf\u00f1ot sinturon miyu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Ha faisenyu\u2019 un\u2019 hobensitu hafa sustansia\u00f1a kutturan man-\u00f1gi\u00f1ge\u2019 gi tradision natibu. Tatnai magahet \u2019nai hu guadog i meritun asuntu fuera ke respetu para i man-amko\u2019ta. Ha sablasusyu: na ti magahet na i respetu mafattu ginen dos chalan gi hechuran fan respeta ya un\u2019 marespeta? Buena! Na ti fina\u00f1agu este ni Dies Na Tinagu\u2019 Yuus: Onran ma\u00f1ainamu yan mu\u00f1ga machogue\u2019 gi otru haf\u2019 tiyamu na un\u2019 machogue mismu?&#8221;<\/p>\n<p>Ha lu\u00f1u mas i kuestion: Yangin i respetu debi un\u2019 gana yan mirse, haf\u2019 na kulan mohon man-ninae\u2019 i man-amku\u2019 tai achaigua na atoridat? Fotte \u2019nai ha estomaguyu\u2019 i prohimu. Lau hu esplika gi taiguine: I sensian respetu guahu lokue\u2019 hu ho\u00f1ge na debi un\u2019 gana ya un\u2019 mirese. I kutturan man-\u00f1gi\u00f1ge\u2019 ala kuenta para uma-echa i patgon bendision ya u felis karera\u00f1a estake u echu tautau. Estague\u2019 kulan un\u2019 sensian yine\u2019ase\u2019 gi man-amku\u2019 para i famaguon siha.<\/p>\n<p>Ya i kumomite che\u2019chu\u2019 kriminat tat kumu man-estane minot na idat patgon? Hu oppe na haf\u2019 bida\u00f1a ayu na amku\u2019 sah\u00f1ge yan i faktu na amkugue\u2019 ke hagu. Ti destrosiau i relasion miyu yan lokue\u2019, seguruyu\u2019 na guiya mismu i prohimu da\u00f1kulu na sinetsut gi kada biahe \u2019nai tumekun hau man-\u00f1gi\u00f1ge\u2019. I mauleg na intensio\u00f1a un\u2019 nesessita ti hafa makondena\u00f1a.<\/p>\n<p>Magahet na gai ginaddon i kuestion siha ni ha dagauyu\u2019 pot man-\u00f1gi\u00f1ge\u2019. Lau konfotme lokue\u2019 na mauleg na tradision natibu ya debi u mapraktika diariu. Estague\u2019 sumepara patgon yan amku\u2019, un\u2019 pisu \u2019nai un\u2019 rikohe mas bendision para fitme na karera.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Mampos malahyu i chaguan yan tinanom siha maseha manu guatu. Para hafa hit nu i hinemlu ekonomia sa\u2019 kakantu l para ma-enteru. Un\u2019 ade\u00f1g gi hiyo\u00f1g ata\u2019ut, i otru gi sanhalom. Gigon lotgun i ade\u00f1g sanhiyo\u00f1g magpu\u2019 i nobena.<\/p>\n<p>Taya\u2019 remediu pagu fuerake para ta fan \u00f1gaha\u2019 hulu\u2019 gi Saina ya u esgaihon i batkota mona para i halom katma na tasi maseha gi hechuran konsuelu. Todu klasen atte guaha pagu deste propositon para umabenden \u00f1aihon tanu\u2019 publiku yan mapatten ti\u2019au i ganansian MPLT.<\/p>\n<p>Sen umaya i man-mapropopone pagu sa\u2019 puru puntan gui\u2019e\u00f1g na atte siha. Ni unu malagu\u2019 matacho\u00f1g papa\u2019 yan satton na diniseha plumanuye futuron iya Marianas. Puru pagu kontra bende yan patten ti\u2019au. De dios mihu! Na ti ta apapase este siha para u hasuye hit antau na programan benefisiun mayotmente?<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Haye\u2019 ha\u2019 un\u2019 soda na empleau gobietnu na tiempu mampos atalag, suspichosu yan espantau. Hu akanteha hafa guaha na taiguihe ma\u00f1an niha. Ileg\u00f1a i unu: &#8220;Hu espipiha hafa na prinsipiu ha praktitika i gobietnu \u2019sino ha dulalag talo\u2019ane-yu\u2019 taimanu ha\u2019 i bida\u00f1a gi alacha ni dos sekretarian depattamentu&#8221;. Sina\u00f1gane ni amigu\u00f1a, &#8220;Mu\u00f1ga nina\u2019 puti estomagumu. Dilili\u00f1g un\u2019 mantikan maho\u00f1ga\u00f1g yan katnen guaka ya un\u2019 tampe sekos\u00f1a&#8221;. Lamegai na empleau pagu\u2019 marikononose haf\u2019 na galun gaige gi ma\u00f1gas chininan niha.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Guaha un\u2019 patte giya Tokyo, era tres pisun achu\u2019 gi papa\u2019 tasi, mapupulan pagu pot mapredikta na gigon man-atotpe siempre u fattu i mas da\u00f1kulu na linau yan hinalom tasi. Este i tres pisun achu\u2019 \u2019nai ma-u\u2019udai iya Filipinas, Asia yan Pasifiku.<\/p>\n<p>Yangin u atotpe, pues pot miyas na lineka\u2019 paderon para u podu\u00f1g esta i fondu. Gigon ha danche i fondu, ha choneg fuestsau napu ni man-loka\u2019. Mas ke 30 pe linaneka\u2019 niha este siha ya u falagu halom gi tanu gi kase 500 miyas gi ora. Kontodu Marianas debi u satton pumulan este na asuntu pot preparasion.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Hu e\u2019ega\u2019 un\u2019 pue\u00f1ge Discovery Channel pot siklun linala\u2019 satmon. Mapulakes, dispues sige papa\u2019 gi tasi, luma\u2019la yan da\u00f1kulu. \u2019Nai tiempun ma\u00f1ada, sige hulu kontra finalagon sadog estake mattu gi chi\u00f1a. Gigon ma\u00f1ada\u2019, umatlibes ya matai. Un\u2019 finalagu ha\u2019 este na karera para i satmon. Ti numa\u2019lu tatte gi tasi estake oran ma\u00f1ada\u2019 ta\u2019lu gi otru sakan. Matai!<\/p>\n<p>Mampos fuetsudu muna\u00f1gu hulu\u2019 kontra i milag sadog ya ti papara estake mattu gi chi\u00f1a. I chada\u2019 ni ha lagnos ti apmam man-mapulakes dispues duru papa\u2019 para i tasi. Megai kuestion gi hinasoghu haf\u2019 na taiguihe ayu na guihan. Lau naturat na finatinas i Saina ya taya\u2019 ni unu si\u00f1a tumulaika taimanu \u2019nai ha pega i Amku\u2019 i satmon siha. Magahet na namatman i siklun hinanau satmon.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Pot Ositan: Malie\u2019 ni polisian i White House un\u2019 tautau ni gumalope i kelat ya duru malagu. Madulalag ya mamantene. Masoda\u2019 na i presidente as Obama. Ma\u00f1a\u00f1gon na cha\u2019\u00f1a falalagu sa\u2019 fafatta un\u2019 a\u00f1u ha\u2019 tetehnan tetmino\u00f1a. A` Saina!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Man-repot un\u2019 palao\u2019an na gaige i buttun Jesukristu gi mita\u2019 kandet\u00f1a. Megai tumesteguye ayu na sinisede. Dispues ma-aga\u00f1g un\u2019 electrician para u rikonose i mita\u2019. Finaisen ni palao\u2019an hafa mohon kumeke ileg\u00f1a ayu na sinisede. Ileg\u00f1a i electrician: &#8220;Kase malago\u2019 i Saina na un\u2019 apase dibimu sa\u2019 mampos esta megai ya munana\u2019 setbe hau dibatde elektrisida&#8221;. A\u2019 Saina!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Sessu na tiempu man-fofu hit pot guaguan apas&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-8242","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8242"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8242\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8242"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}