{"id":9077,"date":"2011-12-19T04:04:55","date_gmt":"2011-12-19T04:04:55","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=9077"},"modified":"2011-12-19T04:04:55","modified_gmt":"2011-12-19T04:04:55","slug":"felis-noche-buena","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/felis-noche-buena\/","title":{"rendered":"Felis noche buena!"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Gi mamamaila\u2019 na Dame\u00f1go i selebrasion Noche Buena, komplia\u00f1os i Ni\u00f1o Jesus ni numae\u2019 hit taihinekog na esperansa, konfiansa, ina\u00f1goghu yan sumen ma\u2019ug na bendision. Tafan adiseha dinuebu gi hilu sumen namagof na felisitasion ginen i korasonta.<\/p>\n<p>Un\u2019 ha\u2019ane ni mase\u00f1ala, deste antigu na tiempu, para tana\u2019 oppan i mauleg na sensian kilisyanu yan inafamauleg espesiatmente gi halom familiata mismu.<\/p>\n<p>Mafa\u00f1agu i lahen Yuus gi un\u2019 poblen liya\u00f1g ga\u2019ga\u2019. Pot esso na todu i tiempu hana\u2019 o\u2019oppan i para ta trata i mamoble yan man-namase\u2019 parehu yan hita mismu. Eku\u00f1gog este na finaisen\u00f1a para maug\u2019 na bendision gi famaguon miyu. Fanague linala\u2019 espirituat pot para u fan si\u00f1a uma\u00f1kla sasyan niha gi katkuet chubaskon lina\u2019la\u2019.<\/p>\n<p>Tafan man-nae\u2019 mit grasias pot todu i bendisionta siha. Ta tayuyute lokue\u2019 ayu i esta mangaige gi naftan yan ayu siakassu man-matai gi nuebu na sakan.<\/p>\n<p>Sumen namagof na ha\u2019ane piot guine siha nas islas \u2019nai i familia man-arikonose ya man-adiseha dinuebu gi hilu\u2019 satton na dina\u00f1a. Maseha guaha dididi\u2019 chinatsagamu, namagof hau nu todus i bendisionmu na sakan. Fan gagau lokue motmut bendision para i otru sakan. Felis Noche Buena para todus!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Estague\u2019 na haane lokue\u2019 \u2019nai mafattu mahala\u00f1gta ni man-mofo\u2019na yan ayu lokue\u2019 i man-gaige gi chagu\u2019. Ta diseseha felis na ha\u2019anen gupot para siha yan familian niha. Tafan adiseha di nuebu para i 2012 na sakan ya puede u soda\u2019 hit mas yanu ke mampos bara\u00f1ka na finaposta pagu na sakan. Esperansa i fitme na pogse\u2019 natibu. Na fitme mas ya in\u2019 geden te\u2019chu\u00f1g ennau na pogse\u2019 para i sakan 2012!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hu hahassu lokue\u2019 un\u2019 echu Noche Buena \u2019nai hu bisita si biahu. Estaba i amku\u2019 man-aflilitu guihan gi feggun antes. Man-\u00f1gi\u00f1ge\u2019yu\u2019 dispues ha plantayu\u2019 senahu. Ha faisenyu\u2019 nu i ma\u00f1eluhu dispues sige ha ulus iluhu. Era, sumugu\u2019yu\u2019 un\u2019 ratu gi karerahu para i Misan Gayu.<\/p>\n<p>Hulie\u2019 gi un\u2019 bandan mata\u00f1a na tutuhu lago\u2019\u00f1a. Hu pa\u00f1ot ales sa\u2019 hu komprende signifkasion ayu na misin lagu\u2019. Ha echa-yu\u2019 bendision dispues \u2019nai humanau-yu\u2019 para i gima\u2019 Yuus. Ti hanae\u2019yu\u2019 regalu sa\u2019 sumen poble si biahu. Lau katgaduyu\u2019 sumen guaguan na balutan bendision ginen un\u2019 sinantusan na amku\u2019. Tat mas ke bendision ginen sainata.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Gi otru eskalera, in\u2019 hassu manma-estoriaye hit pot si Santa Claus ni mafattu yan manadan regalu gi echu pue\u00f1gen Noche Buena? Ai na man\u00f1ge estoria pot si Santa Clau ni muna\u2019 fan guifeyu\u2019 kumu eskuelante antes pot regalu siha.<\/p>\n<p>Lau ni unabes \u2019nai mattu si Santa Claus. Esta hu suspecha kau pot taya\u2019 chimineha gi gima\u2019 mame na ha letket sumugu kada sakan. Kase \u2019nai estayu\u2019 echu tautau \u2019nai hu komprende na estorian famaguon si San Nicolas para umana\u2019 gatbu mas i haanen gupot siha.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Dispues guaha muna\u2019 lagse\u2019 mas i estorian Santa Claus na pot taya\u2019 ais (snow) guine, ayu mina siempre u halom gi Puetton Tanapag ya umau\u2019udai gi un\u2019 da\u00f1kulun galaide. Kada malofanyu\u2019 hu \u00f1gelu\u2019 kau gaige galaide\u2019\u00f1a. Puru batkon yan boten katga yan para Ma\u00f1agaha mangaige gi oriya. Ai ho\u00f1ggiyon na estoria.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a lokue\u2019 i amku na si Santa Claus ayu hananae\u2019 regalo i man-mauleg na famaguon. Siempre \u2019an man-maigu\u2019 hau u fattu antes de \u2019las dose ya u pega i paketi siha gi papa\u2019 tro\u00f1kun Christmas. Dispues hu sosogne i taya\u2019 tro\u00f1kun Christmas gi salan mame na ti mattu si Santa Claus. De dios mihu. Hu dagau tuayahu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Lau i mas tai achaigua yan ma\u00f1ge\u2019 na regalu i nina\u2019en i Saina ni un\u2019 faisen gi namase\u2019 na tinayuyotmu. Nina\u2019 fatuye hau sa\u2019 satton hau nu guiya. Ti dini\u00f1gu hau sa\u2019 u faisen para in\u2019 hamyu gi kareramu mona. Un\u2019 onrague\u2019 kumu Yuosmu ya unnae\u2019gue\u2019 fehman agradesimientu sa\u2019 ha mattitgue\u2019 pot hagu yan i ma\u00f1gilisyanu siha gi enteru i tanu\u2019.<\/p>\n<p>Esta misen lagomu \u2019nai un\u2019 konsidera todus i pasu\u00f1a piot si nana\u00f1a as Santa Maria ni sumu\u00f1gun todu mattiru yan mattrata kontra i lahi\u00f1a lau tai nina\u2019 si\u00f1a gi halom man-enemigu. Pot sinsiyu hine\u00f1gemu mina hinassu hau satton na regalu piot gi oran didog na nesessidatmu. Fan nae\u2019 mit grasias. Felis Noche Buena!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Bumakasiosion dos umasagua giya Roma \u2019nai matai i lahe. Masa\u00f1ge i asagua na si\u00f1a mahafot asagua\u00f1a guihe \u2019sino u kone\u2019 tatte. Tres dias dispues mafaisen hafa disisio\u00f1a. Ileg\u00f1a i prohima na malagu\u2019gue\u2019 na u mahafot asagua\u00f1a giya Roma. Lau ha hu\u00f1gog pot un\u2019 tautau ni matai ya luma\u2019la\u2019 tatte gi mina tres dias. Ha disidi para ukone\u2019 tatte asagua\u00f1a pot no la\u2019la tatte ya u sinapet talu. Ai de dios!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Gi mamamaila\u2019 na Dame\u00f1go i selebrasion Noche Buena,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-9077","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9077\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9077"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9077"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}