{"id":9814,"date":"2012-04-23T01:38:11","date_gmt":"2012-04-23T01:38:11","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=9814"},"modified":"2012-04-23T01:38:11","modified_gmt":"2012-04-23T01:38:11","slug":"nai-ma-letke-i-obligasion","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/nai-ma-letke-i-obligasion\/","title":{"rendered":"&#8216;Nai Ma-letke i Obligasion"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Deste tutuhon programan man-ritirau gi 1980 mana\u2019 ke\u2019yau pot diskuidu sa\u2019 ti maprebeniye fondo\u00f1a kulan simiya \u2019ni si\u00f1a mana\u2019 fan doku\u2019 yan adelanta para tinituho\u00f1a.<\/p>\n<p>Deste ke ma-establese, lamayot patte gi fondun operasio\u00f1a kinibre ni sentrun gobietnu. Lau gi entre sakan siha, tatnai maprebeniya kabales fondu para u tachu namaisa. Esta 32 a\u00f1os na tiempu deske maletke este na asuntu. Estague pagu na ha gacha\u2019 hit induktu i hagas manunog na problema. Kulan mohon mana\u2019 fan gagana interest lau higante na dibi.<\/p>\n<p>I gobietnu ha didibi pagu i programa poku mas o\u2019menos $300 miyon pesus. I presente na administrasion ti man-apase obligasion kontribusion deste 2006 na sakan. Guaha otru siha gobietnu antes de presente ma\u00f1aunau maletke apas este na obligasion.<\/p>\n<p>Umafagcha\u2019 este na induktu yan da\u00f1kulun maribahan kontribusion tax ginen todus poku mas o\u2019menos $154 miyon. Este na sinisede ginen mahuchum bisnis siha guine. Memegai\u00f1a esta ti mana\u2019 si\u00f1a apas utilidat yan otru siha gastu tat kumu gaselina yan nuebu na subridan sueddo ginen federat.<\/p>\n<p>Hu katkukula na guaha mas ke $3-7 biyon pesus malagnos ginen iya Marianas \u2019nai matutuhon i mas man-da\u00f1kulu siha na bisnis fumalague i plasan batkon aire. \u2019Nai esta makat mamatinas ganansia, matutuhon ma-usa ade\u00f1g niha dumi\u00f1gu Marianas.<\/p>\n<p>Gi maseha manu na sisteman demokrasia, debi i komunidan bisnis yan gobietnu de u hihot gi maplanehan todu kinalamten. Ha sede este katsu para manu na banda kulan lotgun. Lau taigue este guine gi tano\u2019ta. Kada unu kunsukuat kinalamte\u00f1a.<\/p>\n<p>Tai planu i gobietnu ya ha sotta i otru banda gi kapricho\u00f1a. Este na diskuidu mas muna\u2019 chatsaga kinalamten ekonomian iya Marianas sa\u2019 mas menos rinikohen kontribusion tax ginen i bisnis siha guine.<\/p>\n<p>Hokog salape\u2019 i Fondu, brok (broke) i gobietnu ya mas inatisa probleman i Fondu. Una ha\u2019 satbasio\u00f1a este: U ma-otdin ni kotten federat i gobietnu ya u tutuhon man-apase de hemunos kau kuantu gi empleau\u00f1a debi una\u2019 fan para pot para u fatinas haf\u2019 ma-obligague\u2019 ni kotten federat.<\/p>\n<p>Dalai ya deste tiempu malie\u2019 na siempre u basnag i programa ya mafatkeluye sin una\u2019 kalamten kala\u00f1gke\u00f1a para u ina kritikatmiente haf\u2019 si\u00f1a machogue? Kulan este i estorian un\u2019 chaka yan paluma gi empi\u2019 chandia gi tadu\u00f1g na tasi. Mafondu sa\u2019 sige ha\u2019 i chaka chumochu estake ha dulog i fondu. Gumupu si paluma, matmus i cha\u2019ka.<\/p>\n<p>Todu klasen batida guaha pagu taimanu \u2019nai para umareskata i programan man-ritirau. Hafa na kontodu hita ni ti ma\u00f1asaunau gi disision administrasion yan lehislatura (pot 32 a\u00f1os na diskuidu) para ta espihaye satbasion i tailaye yan da\u00f1osu na disision niha? Na ti ta elihe siha para u chogue chechu\u2019 linahyan?<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Mauleg\u00f1a lina\u2019la\u2019 lancheru<\/strong><\/p>\n<p>Para todu probleman iya Marianas ni fina\u00f1agun diskuidon offisiat publiku, manma-elihe yan apuntau, kase mas tra\u00f1kilu\u00f1a lina\u2019la\u2019 lancheru ke hafa na offisiu. Muna\u2019 fitme na pisu \u2019nai tumotohge sa\u2019 ha u\u2019usa i tanu\u2019 \u2019nai ha prebeniniye mantension familia\u00f1a entre hatdin yan pinegsai. Repara sa\u2019 ginen i tanu\u2019 \u2019nai lumalala\u2019, prefektu tradision natibu.<\/p>\n<p>Guaha planu\u00f1a deste muna\u2019 doku\u2019 pipitas, abonu, lugat golai, choda, gulusina yan tinanom papa\u2019 odda\u2019 tat kumu sune, kamute, dagu yan nika kontodu pinegsai. Deste ke manana si Yuus ha tutuhon kalamten estake kulan esta maipe i semnag. \u2019Nai mapau \u00f1aihon, ha birague\u2019 tatte para una\u2019 fonhayan checho\u2019\u00f1a. Dispues hana\u2019 fa\u00f1ochu i pinegsai siha antes de u tulusgue\u2019 guatu gi lanchu.<\/p>\n<p>Yangin pinegsai, ha asegura na fitme kelat guaka yan babue, kasiyas manog yan \u00f1ga\u00f1ga\u2019 \u2019sino paluman mansu. Gi todu preparasion gi este na patte yan i hatdin todu ha asegura na kabales ha kubre i debi u fan machogue. Gi uttimon ha\u2019ane ha repasa hafa siha linie\u2019\u00f1a ni debi u fan malimienda gi sigiente dia. Ha embrarasa mapegan abonu, maregan hanom, \u2019sino amot yangin guaha ga\u2019ga\u2019 gai chetnot.<\/p>\n<p>Mina\u2019 hu sen fama lancheru \u2019sino peskadot sa\u2019 na tautague ti man-mefnu\u2019 ya memegai\u00f1a besis \u2019nai grasiosu ke un\u2019 nina\u2019 bubu. Fotmat gi todu ha petsige ya brabu kalamten gi para una\u2019 felis todu tinanom\u00f1a \u2019sino pinegsai\u00f1a. Sumen na humidde \u2019an humamyu kumonbetsasion. Lamegai na leksion si\u00f1a un\u2019 eyag ginen siha.<\/p>\n<p>Seguruyu\u2019 na i hinalom primet agua de Abrit na sakan, man-senmagof sa\u2019 inichane dididi\u2019 i nuebu na plinantan tinanom. Dispues lokue\u2019 de tiempun maipe, da\u00f1kulu na fina\u2019 fresko i finaton primet agua gi fina\u2019 lancheria siha. Estqague\u2019 na tautague komomprende kutturan tanu\u2019 sa\u2019 siha umu\u2019usa i tanu man-mananom. Fangualu\u2019an i tradision Chamorro deste tiempon antigu.<\/p>\n<p>Gi halom prefektu lancheru, ti u lache matu\u00f1gu ma-eskomen mai\u2019es para titiyas \u2019sino hina\u2019men katnet yan guihan gi feggun kusina sanhiyu\u00f1g. I kusinan niha \u2019nai a\u2019anog hafa magahet sentadan Chamorro deste antes. Kontodu i pau asu ginen i kusina ma\u00f1ge\u2019 pau\u00f1a piot gi lemlim tautau \u2019an mali\u00f1gu i atdau gi sanlagu.<\/p>\n<p>Ti chathinassu i lancheru tinaho\u00f1g salape\u2019 para u fondun man-ritirau \u2019sino appenas sensiyu para i hospitat. Sa hafa mohon? Sa\u2019 diariu machochu\u2019 sinparat para u kusecha lamayot patte gi prebension familia\u00f1a ginen masahalom\u00f1a. Puntu: Ha planeha, diariu ha\u2019ani\u00f1a deste ke manana si Yuus esta\u2019i minachom atdau gi sanlagu. Motmut antau na planu sin ditension.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Finapos guelu yan guela<\/strong><\/p>\n<p>I O\u2019Perlas Iya Pasifiku tanu\u2019 Chamorro. Hagas lugat man-guelota yan guelata deste antigu na tiempu. Guaha kabales na kuttura yan tradision tanu\u2019. Gai areglu i komunida maseha ti umafagcha\u2019 yan hine\u00f1ggen Espa\u00f1ot, Haliman yan Japones. Taya\u2019 lokue i antigu na Chamorro \u2019nai man-estotba sa\u2019 tra\u00f1kilu modun linala\u2019 guine siha na islas.<\/p>\n<p>Deste aminasun ma\u2019utot usun li\u00f1guahe yan otru siha otdin masu\u00f1gon pot para umana\u2019 fan la\u2019la\u2019 i manatatte. Estague\u2019 na man-gaige hit guine pagu pot sakrifisiun guelu yan guela. Yangin si\u00f1a ha mattit siha pot hita ni manatatte, pues seguruyu\u2019 na hita lokue\u2019 si\u00f1a ta sakrifisia hit pot famaguonta.<\/p>\n<p>Hafa ennau siha na sakrifisiu? Gaige ineppe giya hagu solamismu. Hagu\u2019 solu si\u00f1a umoppe ennau na kuestion gi hafa finanaguemu gi famaguonmu pot para u fan mauleg na sudadanu yan kilisyanu gi halom komunidan iya Marianas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Deste tutuhon programan man-ritirau gi 1980 mana\u2019 ke\u2019yau&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-9814","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9814","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9814"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9814\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9814"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9814"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9814"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}