Señat chafleg ekonomian Marianas

By
|
Posted on Dec 10 1998
Share

Ti bisnesho hafa na ha bebende alahas niha sa` ni guaho mismo ti hu tuñgo` hafa gaige gi taten pettan gima` niha. Lao un` señat ni kumekeha pot didog na mattiron kondision ekonomia guine na esta guaha umatrebi bumende i uttimo yan guaguan na alahas niha.

Taya` namamahlaoña este na aksion sa` dipotsihe kustumbre i para un` na`sahñge finkasmo para satbasionmo gi uttimo suspiros pot para un` satba nesessidat familiamo.

Hana` chatsagayo` i linie`ho. Lao ni guaho mismo ti siña hu reskata nesessidat este siha na mañeluta i bumende alahas niha pot para u fahan nesessidat familia. Bien felis gi disposision ennao na salape` `nai un` sakrifisia hao pot famaguon miyo.

•••

Punta pot punta lokue`, megai na apartment yan fasilidat offisina manmapegaye katton atkilon gi mas barato na presio. Memegaiña gi kometsianten ginen hiyoñg ha huchom bisnis niha, dispues madeklara “broke” ya ha tulos siha tatte gi tano` niha.

I mangai tano`, sige pago man-ensinahyao manmanaliligao haye siña umatkila lugat niha. Lao ti sen megai sineda` niha maseha guaha ayudo ginen kompanian tano` siha guine. Esta na` fugo yangin ta konsidera i pinadesen i mangai tano` nu este siha na fasilidat.

Estague` otro señat na huñgan mampos chafleg i ekonomiata, yata pat tiyata. I signifikasioña este na modu gaige na siempre mas menos kontribusion tax ginen i komunidan manbibisnis. Guaha mas ke 1,080 na bisnis humuchom pettan niha petmanente.

Olara mohon na ayo siha na membron lehislatura i esta pago sumupopone na “kadu`” i poduñg kontribusion tax guine u baba un` rato matan niha ya u ebalua i riport siha ni manhuhuyoñg guine na gaseta sa` fakto i presentasion. Ti mafabrika i asunto sa` ti ennao bisnis mame.

•••

Huñgan siempre unalo tatte i ekonomia lao mampos dispasio este na asunto kulan deñgdeñg. Mampos i probleman ekonomia iya Japon ha aminasa hit na esta guaha na biahe `nai hu ke choneg i kanai rilos parau lachadeg guaha adelanto. Lao, imposible este na diniseha sa` soluke guaha felis na adelanto entalo` pago yan uttimon otro sakan, debi tafan fitme gi inadahen todo rinikohen kontribusion tax osino mandadada` hit.

Taya` masyo` humestotba i pinetsigen Depattamenton Interior para u ke puno` i industrian garment ni solu halige sumustetene pago i pisun ekonomian Marianas. Dispues, mañgeto kulan mohon taya` pinadesisita buente pot para u lie` hafa para tafanai mano gi hilo este na mattiro. Matto gi bachet, tañga yan tatamudo este na ahensian federat. Mauleg ta yotte huyoñg gi tasen entalo` Tinian yan Saipan ya u fan kinalamot nu i halu`u.

•••

Si pindeho Allen Stayman (offisiat Depattamenton Interior) listo para u estudiaye hafa mauleg para ta petsige gi bandan ekonomia. Hu konsidedera hao dumibeberas este na pelun para u atrebigue` umadiñgan pot ekonomia `nai todos hit manchachafleg pago? Haye este na pindeho ha keke fababa pot direchon natibon este siha na islas?
Ha lie` ha` na kumeke matai i malañgo, ha birague` kadu` tiha lilie`. Matto gi tatamudo si pindeho. Hinassoña este na apaka` na esta pago man-arastrao hit na taotague.

•••

Yangin guaha ha espantao ya esta pago chatkomprende haye ha represesenta, mauleg ta kana` hao gi troñkun siboyas ta balas tituka` hao estake un` komprende haye un` represesenta gi kuetpon lehislatura. Si Yuus Maase` yan ghilisow!

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.