Bahu na Sakan `13

By
|
Posted on Dec 25 2013
Share

I dañkulu na maribahan rinikohen kontribusion tax un` seriosu na señat na mampos chafleg i kinalamten ekonomian iya Marianas. Maseha manu` un` atan mañoñogñug ni manadan dibi.

Desde fondu para pagamienton man-ritirau ni tinahoñg $12 miyon pesus ni pilalo`pu` $18 miyon pesus na dibin kandet yan otru siha obligasion. Estague` na dadalag dumalalag hit halom gi finatton 2014—mas dibi ke fuetsan kahan iya Marianas.

Esta namatman sa` maseha hokog fondu i kaha, sige ha` mañgarera offisiat publiku siha chagu na lugat kulan todu felis kinalamten i tanu`. Estague` `nai talilie` diskuidu siha ni ti debu u fan masusede gi halom man-loka` na lañgat dibi. Taya` satton na inadahe gi appenas na fondun publiku.

Debi i lehislatura u apprueba un` lai para umaprohibe kumarera mientras guagua ha` dibiña i gobietnon iya Marianas. Yangin ti ma-ataha este na baban bisiu pues uttimoña i famaguon Marianas u inapase dibin man-diskuidau na offisiat publiku siha. Taya` rason na para ta sede este na diskuidu.

[B]Sustansiau na asuntu[/B]

Ti hu komprende i masotta man-sustansiau siha na asuntun linahyan kulan machaleg chiba gi puntan kantit. Esta sumehayu` para bai` komprende haf` na taiguine masusede.

Man-tinane` pinegan tablon soñgsoñg siha yan kasamienton pinalao`ana giya New Zealand yan otru “junket” dimas de uma-ina haf` na sumen fatsu i ekonomian i tanu`. Ni unu humatsa fotmat kalañke`ña gi este na asuntu. Ai na linastima i tisun kotbata.

Sige hu ina para bai komprende haf` na taiguine masusede. Era memegaiña ti man-kapas gi fotmat na che`chu` linahyan piot `nai mattu gi man-sustansiau siha na asuntu. Gi mismu tiempu, ti debi i botadot na u e`esalau sa` sumasaunau gi este na ridu.

Enfin, mauleg ta atan dinuebu haf` satton diniseha-ta gi eleksion 2014 na sakan. Klaru na fuetsau debi u guaha kabales na chineneg para ta ta`lun umaregla areglu siha ni hagas fumuñot kualidat ha`anita. Prontu, debi este ta petsige yan komple na sakan.

Yangin makat na biahe, pues konsidera yangin ta estira talen mas diskuidu. Uttimoña man-abende hit `an poduñg dadeg entalu` Oleai yan Garapan. Dios mihu futtuna-ta!

[B]Pinasensia yan Inadahe[/B]

Hu komprende na megai gi offisiat publiku man-matotompu` gi halom sabenaten tituka pot man-ginacha` induktu gi dichu asuntun linahyan.

Lau ti hu komprende haf` na masotta i asuntu siha kulan mohon todu felis linala` i publiku gi señgsoñg siha. Sige ha` mañgarera hiyuñg Marianas `nai gaige che`chu` niha guine. Hafa masusesede?

Mañgge i huramientu `nai in` aksepta para in` adelanta linala` i tautau ni in` represesenta gi hegsu` I Deni? Kau man-inipos hamyu ni asuntun publiku siha na in` dagau ñaihon gi un` banda?

Siempre u fattu i ora `nai u guaha kabales rinikonosen haf` kada unu kontribusioña gi dichu kuestion pot kualidat linala` ni in` hasñgune umupus. Dalai `ste!

Empleau lokue` mampos mañgontentu diskuidau siha na setbisiu kulan mohon siha man-madidibi lau kontribusion tax publiku umapapase. De dios mihu na che`chu` muron!

[B]`Nai kara` i kahan Marianas[/B]

Hu tuñgu desde ke ha tutuhongue` i federat mumueba para u amot Marianas atoridat immigrasion na siempre u basnag yan kara` kahan iya Marianas. Masusede!

I politikan sanhilu` hafanue` hit na fuetsudu i federat gi este na asuntu. Gi mismu tiempu ha luñu` yan sen-punu` ekonomian i tanu`. Tumunog papa` gi señgsoñg i pinadese `nai tat ti hiniga` miserapble na chinatsaga.

Matuñgu na tai mina iya Marianas `nai siña mohon ha katsun ñaihongue`. Lau humalom i federat sin ditension ya ha amot Marianas atoridat immigrasion. Ti man-mamadese i offisiat publiku sa` gi uttimu `nai malagu ayu na milag disision federat i señgsoñg `nai ha luñugue`.

Dimas de u petsige ensegidas inadahen machalapon halom guma`, sige makrusa i airen yan tasin Pasifiku makeke lie` kau gagaige ha` i tasi yan mapagahes.

Humuyuñg i fakterian magagu yan man-dañkulu siha na kometsiaten Japon. Mas ke $7 Biyon pesus machuda` huyuñg gi sagua` Marianas, fondu ni hagas lumililiku` guine. Taigue esta ennau na moneda ayu mina` kosus i kahan tano`ta.

Dispues, kulan mohon tinife` lañayon na mañga sige i man-ma`gas ma-ayeg haye para u halom na kometsiante yan haye gi kanton potta. Estague` mas umesague yan pumunu` kinalamten bisnis guine sa` maudai dispues gi “kau hafa para guahu”. Inipos na che`chu` satbahe yan makatrefe i para umasakifisia i publiku pot betsan niha.

Estaba este i “haf` para guahu” suspechu `nai gaige. Dispues, matulaika ya fumotmat na kontodu i uttimu na inañgoghu madirite gi halom lañgat disintegredat. Lastima! Felis Año Nuebu!

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.