Hinanau Tautau-ta

Share

Ha totpe hit manadan diskuidu pot diskuidu-ta. Taya` otru para tafa` segne sa` hita gumugu`ot timon yan layag galaide`ta. Deste 1978 ta tutuhon gumubietnan maisa hit. I chinatsaga-ta na tiempu puru ginen diskuidun sanhalom.
Presisu ta komprende na este i para ta gobietnan maisa hit sumasaunau satton yan fitme na disposision kahan iya Marianas. Sottau mampos mañan man-ma`gasta ayu mina sumen loka` dibin gobietnon iya Marianas. Pot todu, mas esta i dibi ke Un Biyon Pesus.

Gi mismu tiempu, este na dibi gumotden te`chuñg kinalamten gobietnota sa` tai kampu kumalamten para u adelanta ha`anen tautauña siha. Estague` defektu na dañkulu mina` sumen chatsaga i tanu`.

Lastima sa` puru diskuidun mahasñgune mayute` gi un` banda asuntota siha ni man-sabiun hegsu` I Deni`. Ha gacha` hit induktu na ni para tafan seha taya` kampu.

Gueku na kinimite

Yangin diberas man-mehnalom i man-ma`gasta, pues libianu maplaneha sustansiau siha na programa para adelantun linahyan. Lau puru mahakot supen tasi, che`chu` chapuseru (deceipt) `nai mablañkeha (hurled) pattisipasion sudadanu kontra sekretu na lai casino.

Pot ihemplo: Ekonomia i primera problema lau taya` adelantau na programa pot este. Lau guaha lai pot maprohiben kasunes famalao`an giya Garapan yan pot gayera. Dios mihu na nina`tatah yan chagu` gi asuntun dichu asuntun linahyan.

Dispues, man-mahegat mañgandidatu ta`lu. Yahu umekuñgog haf` otru para umapega gi sekus niha na biahe fuera de doli na “biba”. Yangin parehu che`chu` niyok na`gao pues po`lu dialu estake hokog fuetsan kabesan mame.

Hagu` mona pasumu

Hu tuñgu yan komprende kabales pinadesen todus na biahe. Esta na` tañga i a`gang esalau publiku gi silensiun dispues de lemlem tautau ni pumadedese dañkulu na sapet yan chinatsaga.
Gi mismu tiempu gaige gi dos patman kanai miyu i primera atmas `nai siña in` cheneg tinilaika na biahe. Yangin ti in`chegue este pues mana`lu tatte gi taimanu pa`gu. Hagu` mona pasumu ya un` saunau mamatinas tinilaika pa`gu na eleksion.

* * *

Parehu i tafafana` yan estorian peskadot. `Nai ha hatme antiosña para u li`uf dañkulu na piniligru ha fafana`. Entre tituge yan halu`u para u fana` `nai ha tutuhon fumisga lagua, gualafe, mamulan, guile, tataga` yan otru siha man-mañge` na guihan.
Yangin tiha yute`gue` lumi`uf pues ti u kone` lokue` manpaire siha na guihan. Kulan hagu ni botadot debi un` famatinas disision sakrifisiu gi tinas na manera haf` un` tatañga na biahen eleksion. Muñga mana` lastima botumu lumailai gi hilu` boten destrosiu. Yute hau halom gi taduñg ya un` tutuhon kumone` i manpaire siha na guihan.

Otru asuntota

Bai` tutuhon man-hoka palabrata siha ni ti sessu esta tana` setbe pot buente taigue gi usuta diariu. Pot ihemplo: Hu “disembra” i hinafothu simiya gi alacha. Gi biradahu hu “dispoñga” tinanom tumates yan pipinu.

I primet palabra kumeke ilegña un` tanume ta`lu ayu na patte `nai ti doku` i simiya. I segundu `nai un` lapbun sinisun `lamegai na ramas ni ti man-presisu. Dispues hu digueya i poya para katdu yan amotsan talo`ane. Haf` mohon?

Pot relihion Johovah

Estaba dos hobensita gi trañkan i kelat i gima` sige mandakot. Era, para bai` mana`e fina` materiat mantuge` pot relihion niha Jehovah.

Hu tamtam kinemprenden niha `nai hu faisen kuantu yuus niha yan kau siña i tautau ha setbe dos amu. Man-ginacha` induktu ni kuestion. Mamente pot si Sodom yan Gamorrah, ni umestablese relihion Jehovah. Hu na`yan na kau ti siha i dos i man-dinestrosia as Yuus Tata? Ti ma-oppe kuestionhu.

Hu faisen manu gi dos kumuentos gi tatten troñku, ayu na troñku `nai imadiñgan si Yuus Tata. Ti siña ma-oppeyu`. Los uttimu, hu sañgane para u fan para man-mattu sa` Katolikuyu`.

Yangin deste primet relihion niha ti madanche sustansian Yuus Tata yan haf` tinago`ña, guaha mohon chansa na umadanche ineyag niha gi segundu relihion? Trabiha i kinahulu` atdau gaige ha` gi sanhaya, dispues tumunog gi sanlagu. Parehu yan relihionhu, fitme yan ti umatulaika!

* * *

Pot grasia, kumuentos un` amigon mame gi lamasan maneskada haf` hinassoña pot fakterian magagu. Tinagam ni otru `nai finaisen, “Ennau i pa`gu un`sasañgan. Hinassomu `nau pat hiniñgogmu otru lugat ya un`sasañgan pa`gu?” Ai na grasia `nai duru ha defendegue`.

* * *

Un` pitbetsu ha faisen si madre gi dottrina kau todu i lugat `nai gaige si Yuus. Ineppe as madre na huñgan. “Kontodu i lanchun mame?” Ineppe ta`lu huñgan.
Ilegña i patgon: “Pues mandage hau sistet sa` taya` lanchun mame!” Dios mihu!

* * *

Malolofan un` prohimu gi tatten simienteyu `nai ha repara i mantuge` “RIP” gi tablon kilu`us. Sige ha ke pula` haf` kumeke ilegña. Ha totpe un` pitbesu ya sinañgane, “Rise If Possible”. A` Saina!

* * *

Ayu mas na`chaleg un` amku` ni sige ha sinset na`aña gi oran las dos gi chatagmag gi tablon simientu. Mattu dos bulacheru ya mafaisen hafa bidadaña, ilegña, “Huna` keke dinanche na`anhu sa` esta trenta añosyu` deste ke matai ya ni unu muna` keke dinanche madiletran apuyiduhu”. Dios mihu!

John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.