Suetdun Empleau

Share

Fondu gi monedan familia katsun mantension halum guma`. Este `nai ma`udai i tropa gi kinalamten linala`, diariamente.

Katsun nesessidat familia gi ha`anen niha. Sumaga parehu i suetdu lau tat fektus ti mapegaye aduana (tax) antes de u mabende. Dinanche este na maladisision?

Lamegai besis `nai ta totpe mahatsan presiu mientras i suetdu sumaga sin subrida. Taya` nina` siñata fuera ke ta fan “ñgaha`”.

Kuantu i mediu suetdu guine fuera de kase 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble? Gi mismu tiempu mampus guaguan attikulun nesessidat siha ke Guam yan Honolulu. Mauleg este?

Gaige mediu suetdu guine (segun repot gaseta) entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan. Makat `an ta pesa kontra nesessidat familia ni inipus guaguan.

Lau man-mañgge manma-elihe na taya` priniponen inafagcha` fina1 ayudu para i publiku entalu` presiu yan suetdu? Kau guaha lokue` suetdun miyu gi un` banda ginen kometsiante siha guine?

Hu komprende na gaige fuetsan suetdun empleau gi pisun metgut yan fitme na ekonomia. Yangin pisun ekonomia i propiu ineppe, haf` in` petsisige guine na patte? Haf` na esplikasion guaha ginen hamyu?

Kumu kabisiyun i tanu` haf` planumu umadelanta suetdun empleau pot para u fan siña gumastaye nesessidat familian niha gi hilu` disiente na eskalera? Kau para in` kontinua suetdun popble?

Leksion

Animu gi obligasion niha man-maestro(tra) ma-esplika haf` siha na neñkanu`, fruta yan golai, man-homlu` para estudiante. Todu esplikasion konfotmeyu`.

Unu primera problemaña: makat gi manadan familia ni man-mamatmus gi halum miserapble na pinepble maprebeniye kabales sentadan i tropa.

I mansañgan pot mansana, peras yan ubas ni unabes `nai patte gi haf` dididi` na attikulun USDA ni maresibe ni mañainahu antes. Pugas, harina, mantika, asiga, yan otru siha attikulu guaha. Gaige i fruta siha gi guinefihu!

Apmam de man-na`lagu ham fina` sentada ginen attikulun USDA. Alimientosu na pugas ni sessu in` kanu` sin totche. I harina in`fa` titiyas ni in` usune na kafe. Haf` mas para un` chogue `nai hinegse hau taya` ya todu biradamu parehu un` fafana`: taya`?

Tiha choma` ham estau mame man-huyuñg man`epañglau, ayuyu, manog hatsadu, umañg yan amsun. Sapet na fina`pus ni in` siñgun gi fina`pus un` guma` popble. Mit grasias gi mañainan mame ni fitme disposision niha, pasu pot pasu.

Taya` sinetsothu malofan guihe na kañadan pinepble. Ha sediyu` kumomprende haf` pinadesen tautau gi halum chinatsaga. Ha pañgun mas sensian yine`ase` para siakassu guaha hu fagcha`e mas namase` ke guahu. Listuyu` man-ayuda gi maseha haye na kilisyanu!

Mañaina-ta

Tat saina ti u fattu guihe na idat `nai u faliñgu brinabuña. Estague` na tiempu `nai debi u fan ma-ayuda ginen i katre, siya, yan otru siha presisu diariamente.

Nafan geftau hamyu ayudu pot hagas ennau na amku` de ha mattitgue` pot hagu. Deste kinano`ña, kepbleña, yan oraña ha utut pot para un` inayuda. Ha chogue gi hilu` minagof yan nesessidat pot hagu ni patgon.

Finu` i kanta, “…para i sainamu muñga in` gratu”. `Nai tiempoña ni unabes `nai sumeha pot para un` nina`e ayudu gi hilu` minagof yan motmut gineftau maseha mamadedese.

Huli`e gi as nanahu mismu ha mattitgue` pot hame estake in` diñgu i pettan san-mena. Dañkulu na sakrifisiu gi ha`ane para uma-asegura na guaha famaguon niha presisu na nesessidat siha.

Dedikasion!

Huli`e tai deskansu na kinalamten infetmera gi hospitat gi man-malañgu siha. Estabayu` guihe un` pueñge kanaha` kuattru oras. Ni unu huli`e matachoñg ya kabales na attension man-mana`e man-mattu pot minalañgu.

`Nai mattu oran sena kada infetmera gaige na ha attende malañgu ni munesessita ayudu. Todu `nai ma-ekstende kanai niha deste un` patgon ni sige muta` yan un` amku` ni ume`esalau pot puti dinalag dedegoña.

Hu diñgu dispues i hospitat lau ni unu dumeskansa para u sena. Mit grasias pot todu ayudun miyu gi tai achaigua na dedikasion!

Mattiru

Dañkulu na sapet gi un` nana diariamente `an ha atan taimanu para una` fan nahuñg i tropa gi nesessidat niha.

Gaige dichu chinatsaga gi baratun monedan familia. Lamegai masusede antes de u humanau i patgon para i eskuela sin kabales trastes para usuña.

Mit grasias para todu animun tautau-ta gi halum mattirun suetdun popble ni diariu mafana` sin ditension.

Liñguahe

I maliñgun usun finu` Chamoru komprendiyun gi modetnu na kinalamten-ta. Inatisa este ni mesklan tautau kontodu kasamientu, finu` Eñglis gi famaguon gi gima` esta i eskuela tatte esta i gima`. Inatisa ni ma-abandonan liñguahe gi halum guma` familia mismu.

Ni kuantu na hunta yan konfirensia pot para umanala`la` i liñguahe ti u satba usun diariu yangin taigue gi halum guma` familia. Gaige i yabe gi dos saina. `An ma-usa finu` Chamoru siempre u fan eyag i famaguon haf` kutturan niha ginen liñguahe.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.