Kinemprende gi tiempon chinatsaga

By
|
Posted on Oct 26 1999
Share

Deste ke ha tutuhon umaminasa hit i sagon Japon yan Asia (`nai poduñg ekonomian niha), ha gacha` hit indukta sa`ti manpreparao hit para i mamamaila` na mattiro. I resuttan este na aminasu gaige gi hechuran mahuhom mas ke 2000 na bisnis turista guine.

Sige Japan umensinahyao para u aregla halom gima`ña pot para u chule` tatte i hagas ha gosa na benefisio siha antes de u basnag gi 1997. Lao hombre guiya lao sofistikao sistemaña ni kinabesasaye nu i mas manestudiao na ekonomista yan bañkero, makat ha komprende mismo hafa mas tetehnan pot para u bira i timon pot no u basnag talo.

Layeye na taiguine lokue` pinadesisita sa` lamayot patte gi bisnis ginen Japon. Ala kuenta, humuyoñg esta Japon ginen i ICU ya gaige na mapolu guato gi un` kuatto gi fina` hospitat pot para uma-ayuda estake sen homlu`. Ti pot malagnos esta ginen i ICU esta homlu`. Guaha ha` na biahe `nai inadite mas nu i chetnotña ya tumalo tatte gi ICU. Ya achogha` u homlu` tatte ya umadispacha, tinaka` tiempo estake u siña ha chule` tatte minetgotña.

Este i pinedoñg ekonomia, lamegai siña masusede tat komo sumaga ha` estaoña gi un` eskalera ya sumen makat kumahulo` tatte. Kumeke ilegho, `nai poduñg este na patte gi linala`ta, ti siña ta sañgan na siempre u tacho tatte. Piot sa` gai tineug` i asunto mina`makat ta predikta gi hilo` rasonable na rason siha hafa para uttimoña i ta a`atan na chinatsaga.

Lao para un` komprende hafa sustansiaña este, guaddai diaramente kuanto gi 2000-tantos na bisnis ni humuchom pettan niha deste dos años malofan ha talon bumaba ohas pettan niha. Estake u talon umestablese tatte i bisnis niha, solu `nai siña ta sañgan gi hilo konfiansa na huñgan esta munalo tatte i hinemlo` ekonomian tano`ta.
Lao mientras taya` medio bumira siha tatte, mas u didog i maribahan rinikohen kontribusion tax para i kahan iya Marianas.

Maseha ti konfotmeyo` kuanto pot siento gi taotaota ti manma-emplelea (14%), ni achogha` lamita gi 14 pot siento, esta i tutat mampos dañkulo na indikasion na lamegai mantai checho`. Ti siña na ta fan asogne pago haye gai isao este sa` deste 23 años malofman mampos mandiskuidao hit pot areglo `nai siña tanae` i natibo appottuindat umeskuela pot para u eyag fina offisio osino bokasion.

Lao sige hit man-esalao pot subridan sueddo ya esta na` chaleg sa` kontodo i gumagana mas ke minimum wage ume`esalao na umahatsa i sueddo. Dimas mohon de ta hatsa esperansan taotaota pot sueddo, mas dicho na checho` linahyan i para ta sede kada uno ma-eduka sa` ginen este na pisu `nai siña ha prepara siha para i manmamamaila` na mattiro guine gi tano`ta. Haf` baliña unnae` un` patgonmo guihan pago na haane `nai chumocho un` dia. Hafa mohon ya un` fanague ennao na patgon pumeska kosake siña gai totche esta i uttimon linalaña? Estague` hu sasañgan pot appottunidat edukasion `nai hita mismo fumanague yan prumepara famaguonta umaligao maisa siha.

Afañielos, debi tafan eyag pumula` i hagas lache na finanague gi famaguonta manmanañgogho gi dos saina osino mas amko` gi familia ni mañapopotta pago. Si nana yan tata siempre un` dia u diñgo hit. I sigiente ni hagas manayuda siempre lokue` un` dia u establese mismo familiaña. I hagas manañgogho siempre guiya ha` sobla `nai esta ni uno gi dos ni hagas sumupopottague` mangaige. Chamo nina` pupute pot un` aregla i patgonmo ya esta kumakate pot presiso na u eyag tumacho gi dos adeñgña. Naturat este gi kada patgon ni ta disidi krumeansa para u huyoñg mauleg na sudadano gi halom komunida. Esta guiya siempre u magof sa` makreansague` mauleg as nana yan tata.

Sin tafan masañgane, maila` tafan aguot kanai ya hita mismo ni familia ta atetuye munae` famaguonta appottunidat yan benefision mauleg na edukasion. Este solu na rekueddo yan irensia i mas metgot ni siña tanae` siha mientras manbrarabo hit. Ya achogha` u didog i mattiron linala`, ala kuenta esta manpreparao para u fana` obligasion niha ginen fitme na ineyag ginen edukasion niha. Si Yuus Maase`!

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.